- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,72%6 272,32
- DOW 300,71%44 800,27
- Nasdaq 0,93%20 582,35
- FTSE 1000,36%8 806,37
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti vajab tuumajaama. Hoidume Saksamaa eeskujust
Eesti võiks tuumajaama rajada koos soomlastega. Lisaks odavamale energiale annaks jaam tööd tuhandetele ehitajatele ja looks vähemalt 600 püsivat uut töökohta.
Paljud mõjukad Eesti ärimehed on hakanud hoogsalt edendama taastuvenergiat, mis on küll nende rahakotile kasulik, kuid ei hooli eriti rahva heaolust. Ma ei ole taastuvenergia ennakarendamise vastu, sest meil on suurepärane tuuleenergia, biomassi ja biogaasi ressurss, kuid sellekohased ettepanekud peavad olema kaetud heatasemelise majandusliku analüüsiga, mis seni puudub. Mis juhtuda võib, seda vaatleme Saksamaa näitel, kes on võtnud suuna oma majanduse hävitamisele.
Selleks, et enesetapp oleks pöördumatu, võttis Saksamaa valitsuskoalitsioon 2011. aastal vastu otsuse, et aastaks 2022 sulgeb riik oma viimase tuumareaktori. Seitset vanimat reaktorit, mis Jaapani Fukushima tuumaõnnetuse järel ohutuskontrolliks seisati, enam uuesti ei käivitata.
Järgmised kuus tuumajaama suletakse hiljemalt 2021 ja kolm kõige uuemat tuumajaama lõpetavad elektritootmise hiljemalt 2022. aastal. 2010. aastal andsid tuumajaamad 23% Saksamaa elektritarbest.
Elekter maksab palju ja kallineb veelgi. Juba praegu on elektri hind Saksamaal üle kahe korra suurem kui Eestis ja see jätkab kiiret kasvu. Tööstuse jalulhoidmiseks röövitakse kodutarbijat. Elektri hind tööstusele oli 2012 ilma käibemaksuta 14,9 s/kWh tarbimiskoguse vahemikus 20 kuni 500 MWh/a ja 11,6 s/kWh tarbimiskoguse vahemikus 2000 kuni 20 000 MWh/a. Elektri hind kodutarbijale oli 2012 Eurostati andmeil 26, 4 s/kWh. Sel aastal on see olnud veelgi suurem, ulatudes 28,73 s/kWh-ni.
Kodutarbijate kulutused kasvavad Saksamaal mitmel viisil, eeskätt taastuvenergia tarbimise doteerimise kaudu. Saksamaal garanteeritakse taastuvenergia tootjatele fikseeritud müügihind ja selle doteerimine tarbija poolt taastuvenergiaseaduse kaudu. Garanteeritud müügihind on tunduvalt kõrgem voolubörsilt saadava elektri hinnast.
Sellegipoolest on traditsioonilised elektritootjad kohustatud seda kallist energiat piiramatus koguses sisse ostma. Hinnavahe sellise garanteeritud hinna ja vabaturu hinna vahel on praegu suurusjärgus 14,2% koguhinnast, see kasvab hüppeliselt igal aastal ja lisandub seega kodutarbija hindadele.
Teine põhjus on mõjukate suurtarbijate hellitamine taastuvenergiaseaduse nõuete täitmise vabastamise kaudu, mille tagajärjel tema energiakulud tunduvalt kahanevad. Negatiivne efekt seisneb aga selles, et ülejäänud energiatarbijad (väiksema energiakuluga ettevõtted ja kodutarbijad) peavad vastavalt rohkem maksma, sest nende kanda jääb ülalmainitud garanteeritud hindade doteerimine.
Algne idee oli selles, et säilitada töökohti suure energiatarbega tööstusettevõtetes, näiteks metallurgia-, alumiiniumi- ja tselluloositööstus.
Esialgu oli selliseid vabastatud ettevõtteid Saksamaal paarkümmend, praeguseks on aga nende hulk kasvanud paari tuhandeni ja see arv kasvab pidevalt, sest see trikk on saanud selgeks järjest rohkematele ettevõtetele, kes muidu peaksid oma tegevuse lõpetama. Seda enam kasvab energiahind kodutarbijatele, kes sellist vabastust taotleda ei saa.
Vaene Eesti ei kannata Saksa trikke välja. Trikitamisi on teisigi. Näiteks ei pea kõrge energiatarbega ettevõtted tagasiulatuvalt aastast 2011 maksma võrgukulusid. Aastal 2013 peavad seetõttu muud tarbijad katma lisakulusid umbes 800 miljonit eurot.
Asja kokku võttes selgub, et aastal 2013 tõuseb riigi nõutavate maksude ja andamite osa kodutarbijate energiahinnas esimest korda 50 protsendile.
Hetkel kuum
Eesti riik ja rahvas on vaesed, isegi väga vaesed, ja sellist trikitamist Eesti inimene välja ei kannataks, kuid selles suunas meid poliitikud ja ärimehed tõukavad. Minister Juhan Parts on püüdnud sekkuda, kuid ilma meedia toetuseta jääb tema jõust väheks.
Inimesed otsustavad enamasti emotsioonide, mitte teadmiste ja mõistuse baasil. Leedu rahvas hääletas hiljuti Visaginase tuumajaama ehitamise plaani tugeva häälteenamusega maha, sest selle vajalikkust riigile ei suudetud piisavalt targalt argumenteerida.
Küllap juhtuks sama ka Eestis, sest siin domineerib mitte mõistuse, vaid tädi Maali hääl. Kuid Eesti tuumajaama vajadus on ilmne.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele