Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala kriisile ei ole veel lahendust

    See, kuidas euroala kriisi praegu lahendatakse, ei ole veel lahendus, väitsid läinud nädalal Tallinnas mõjukad Saksa analüütikud.

    “Arvata, et rahaliit saab püsida ilma poliitilise liiduta, on absurd,” ütles intervjuus Äripäevale Maastrichti lepingu kõnelustel kaasa löönud professor Werner Weidenfeld, tuletades meelde kantsler Helmut Kohli sõnavõttu Saksa parlamendis veidi enne eurole aluse pannud lepingu allkirjastamist 1992. aastal. “Poliitilise liidu all mõtlen ma seda, et on olemas tugev poliitiline raamistik, mis suudab a) koordineerida majanduspoliitikat, b) sekkuda, kui mõni riik oma eelarvepoliitiliste otsustega euro stabiilsust ohustab.”
    Need otsused loodeti paika panna Maastrichti lepingu allkirjastamise järel. Kuid siis järgnesid “päikselised aastad” ning alles nüüd, kriisi survel, on hakatud sammhaaval asju paika saama, rääkis  Weidenfeld, kes praegu juhib Müncheni poliitikauuringute keskust CAP.
    Duisburg-Esseni ülikooli professor Ansgar Belke, kes teeb analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele ja IMFile, kritiseeris, et kriisilahendusega pole edasi liigutud moel, mis vähendaks Euroopa Keskpanga õlule pandud koormat. “Paljud probleemid on struktuursed. Intressikärped siin ei aita. See on poliitilise juhtimise küsimus,” ütles ta.
    Belke sõnul aitaks euroala kriisi lahendada tugeva kriisilahendusmehhanismiga pangandusliit ning fiskaalne föderalism. Euroala riikide võlakoorma jagamisele üles ehitatud süsteemi tal aga usku pole.
    “Valida on, kas liikuda tugeva keskvõimuga liidu poole, kus on suurem võim Euroopa Parlamendil, või loobuda sihist võlakoormat ühiselt kanda. See kütab viha,” ütles Belke. Viimast on näha paremäärmuslike ja eurovastaste erakondade edust Prantsusmaal, Hollandis, Belgias ja teistes riikides.
    Saksa valija peab leppima Lõuna-Euroopa parlamendi otsustega. Belke sõnul on suurim probleem selles, et liikmesriikide vahel ei ole usaldust. Laenu andmine ja võtmine eeldab aga kohustusi mõlemale poolele. Et praegu pole kesktasandil otsustamist, on liikmesriigid sunnitud elama teise riigi parlamendi otsuste järgi. “Saksa valijad peavad leppima Lõuna-Euroopa riikide parlamentide otsustega ja vastupidi. See on demokraatia defitsiit,” nentis Belke.
    Fiskaalse föderalismi all ei pea Belke silmas teiste vigade kinnimaksmist, vaid mitmekesisust ja konkurentsi.  Iga riik otsustab ise oma maksud ja maksuraha kulutamise, intressimäärad kujundab turg vastavalt riigi riskidele, ütles Belke, tõmmates paralleele Šveitsi ja USAga. “Seda ei saa, kui võlad pannakse ühte patta.”
    Võlakoorma jagamine võiks Belke arvates olla minimaalne ja täita vaid pangandusliidu vajadusi. Ühiseid võlakirju näiteks infrastruktuuriprojektide rahastamiseks ta ei toeta.
    Kriis tõi avalikuks, kui oluline on rahaliidus majanduspoliitika koordineerimine, ütles Weidenfeld. Nädalapäevad tagasi käivituski süsteem, kus Euroopa Komisjon annab liikmesriikide eelarvetele hinnangu enne nende kinnitamist vastava riigi parlamendis. Praegu saab sellest tekitada vaid avalikkuse survet, ütles Weidenfeld, 2–3 aastaga peaks tekkima võimalus ka jõulisemalt poliitikat mõjutada.
    Weidenfeld jäi põiklevaks küsimuse peale, mida teha euroala “päikeselisest” kümnendist jäänud võlataagaga. “See vihmavari, mis loodi, on ainult aja võitmiseks. See ei ole lahendus,” ütles ta, märkides, et poliitikas on aeg väga tähtis. “Aeg läheb ja läheb ja läheb ja lõpuks tekib võimalus ka selliseks poliitiliseks sekkumiseks. Kuni seda ei ole, on vaja võita aega, kuni see võimalus tekib.”
    Euroopa Keskpangas uus võimukese. Weidenfeld möönis, et kriisiga on väga muutunud ­Euroopa Keskpanga roll, ehkki panga mandaati pole muudetud. Kunagi kõrgel kaugel vaid intressimäärasid liigutanud  instantsist on saanud uus võimukese. “Ma ei oota, et selle kohta tuleb ametlik otsus,” ütles Weidenfeld Euroopa Keskpanga rollist euroala n-ö viimase instantsi laenuandjana. “Reaalsuses protsessid liiguvad selles suunas.”
    Belke arvates ei peaks Euroopa Keskpank euro­ala riikide intressivahesid siluma, sest väga palju on muid tegureid – olgu selleks majandustsükkel, korruptsioon või äritegemise lihtsus – miks turg riikide riske erinevalt hindab.
    Samuti ei ole tema arvates Euroopa Keskpanga asi rahaliitu tingimata praeguses koosseisus koos hoida. Riikidel peab olema võimalus kas või ajutiselt lahkuda, ent siis tuleb välja rehkendada ka võimaliku taasliitumise kulud.
    Saksamaa tuleks toime, kui Kreeka võlgadele moratoorium kehtestatakse, ütles Belke, vihjates, et ka Portugal võib laenukergendust vajada. Samas tuleb arvestada ka teiste riikidega – kui euro­ala murenemisest kannataksid näiteks Itaalia reitingud – riik on oluline garanteerija euroala päästemehhanismides –, riskiks Saksamaa jaoks kohustused üle pea kasvada.
    Kommenteerides Euroopa Liidu ja USA kriitikat Saksamaa suure kaubandusülejäägi kohta, ütles Belke, et olukord on juba muutumas. Lähiaastate prognoosid näitavad impordi kasvu ja kaubandusülejäägi vähenemist. Ning teemad, mida arutatakse sel nädalal Saksamaal lõpusirgele jõudvatel koalitsioonikõnelustel, on just need, mida riigile on soovitatud – investeeringud infrastruktuuri, sotsiaaltoetuste kasv, miinimumpalga kehtestamine.
    Pelgab Belke aga seda, et Euroopas lähenevate valimiste tõttu jääb pangandusliit vajalikust lahjemaks.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.