Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa: priimuse piinad

    Saksamaa käsi käib Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas nagu klassi oivikul: mõni ehk imetlebki, aga keegi ei armasta eriti. ELi suurim liikmesmaa pole mitte ainult ekspordiliider ja kasvumootor, vaid võib ette näidata ka korras eelarve ja erakordselt väikese noorte tööpuuduse. Ent Saksamaad peetakse ka väljakannatamatuks kõiketeadjaks, kelle õpetusi keegi kuulata ei taha.

    Nüüd on Saksamaal leitud kriitiline punkt, mida saab ka arvudega toestada. Hurraa, rõõmustatakse Ateenast Lissabonini, viimaks on priimus vea teinud! Nõrgemad liikmesmaad võivad nüüd kuulutada, kuidas nad ammu teadsid, et pole oma probleemides ise süüdi, hoopis sakslased on – oma säästudiktaadi ja puuduliku valmidusega teiste võlgu kinni maksta. Ja muidugi Angela Merkel, keda kujutatakse üha sagedamini hitlerlikus univormis ja haakristiga.
    Lumepalli lasi veerema Saksamaa ekspordi jooksevkonto ülejääk, mille Euroopa Komisjon on luubi alla võtnud. Kui tulevaks kevadeks peaks ilmnema majanduse tasakaalutus, ähvardavad Saksamaad miljarditesse eurodesse ulatuvad trahvid. Komisjoni hinnangul kätkeb jooksevkonto ülejääk üle kuue protsendi ohtu stabiilsusele: kui ühed riigid liiga palju ekspordivad, impordivad teised liiga palju, ja see seab teiste riikide ettevõtluse liiga tugeva konkurentsisurve alla, mida finantseeritakse sageli võlaga.
    Mida teha? Saksamaa ületas kõnealuse piirväärtuse juba ammugi. Kuidas peaks Saksamaa selle tasakaalutuse kõrvaldama? Suurema sisetarbimisega või enama teiste riikide kaupade ja teenuste tarbimisega. Aina enam on kuju võtmas nõue tarbimist stimuleerida. Aga kuidas peaks see välja nägema? Tarbijad otsustavad ju ise, mida ostavad – sakslasi ei saa rohkem tarbima sundida, nõnda nagu teiste maade tarbijad ei ole kohustatud Saksa kaupu ostma. See, et Saksamaal on tekkinud ekspordi ülejääk, ei ole mitte poliitiliselt korraldatud, see tähendab lihtsalt, et tegu on heade toodetega, mille järele on nõudmine.
    Tegelikult osutab Euroopa Komisjon lõunapoolsetele liikmesriikidele karuteene, kui tõmbab Saksamaa ekspordi ülejäägi ja kriisimaade kroonilise eelarve puudujäägi vahele võrdusmärgi. On absurdne ühele riigile tema edu ette heita ja lasta teistel ülal pidada ülepaisutatud valitsusaparaati ja vohada korruptsioonil, selle asemel et efektiivsuse peale mõelda.
    Euroopa vajab Saksamaad vedurina. Saksamaa ettevõtetel on tarnijad kogu Euroopas. Kui Saksamaa vähem ekspordiks, siis oleks neil vähem tööd, ja sellest ei oleks kellelgi kasu. Ja pealegi, õigupoolest ongi Euroopa Liit ju üks suur siseturg, nii et rangelt võttes ei saa ekspordist rääkidagi juhul, kui Saksa tooteid müüakse teistes liikmesriikides.
    Mõttetud debatid ei tekita mitte vaid eelarvamusi teistes Euroopa maades, vaid loovad ka ohu, et Saksamaal kasvab viha Euroopa naabrite suhtes. Solidaarsus ja kannatlikkus ei ole lõputult veniv kumm, eriti veel juhul, kui Euroopa Komisjoni ei peaks tõsiselt võetama. Aga just selle võib EK president Manuel Barroso praegu saavutada.
    Eeldatavasti ei tule mingeid trahve, sest ilmselt ei vii Euroopa Komisjoni tehtav kontroll mingite oluliste tulemusteni. Lõpuks pole Saksamaale põhjust midagi ette heita, sest tugev eksport on eelkõge Saksa reformipoliitika ja konkurentsivõime, mitte protektsionismi tulemus. Konkurentsimoonutusega oleks tegemist siis, kui välismaistele toodetele tehtaks takistusi või kui seadusega oleks paika pandud palgapiirangud, mis teeksid Saksa tooted kunstlikult odavaks. Palgad ei ole aga Saksamaal üldsegi riigi asi, vaid lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel. Saksamaal ei ole ka miinimupalka, selle kehtestamise üle peetakse praegu vaidlusi. Sotsiaalse rahulolu mõttes on see oluline, ent kas Saksa juuksurite ja kelnerite kõrgemad palgad viiksid selleni, et välismaal ostetaks vähem Saksa autosid? Ja kas polnud siis kõrged palgad ja laenubuum just see, mis viis osa maid kuristiku äärele? Saksa pangad olid laene andes ettevaatlikud, Saksa ettevõtted tegid kriisi ajal palkade asjus koostööd üksteisega võistlemise asemel, ja seetõttu kannatas Saksa majandus kriisis vähem.
    Räägime asjast. Mõistlikum oleks, kui komisjon soovitaks Saksa eduelemente rakendada teisteski, nõrgemates liikmesriikides, et teised võiksid priimuse eeskuju järgida, selle asemel et püüda klassi parimat teiste vigade kordamisele kallutada ja võlgadega tarbimist kunstlikult stimuleerida. See ei saa olla enamat kui õletule süütamine.
    Vihastamapanev on seegi, et sellised libadebatid viivad tähelepanu kõrvale Saksamaa tegelikelt probleemidelt. Saksamaa ei ole sugugi mitte eeskuju igas mõttes ja igaühele. Sellelgi, mis Saksamaal hästi, pole mingit igavikugarantiid. Saksamaagi väljakutse on toime saada demograafiliste muutustega, vaja on tarku investeeringuid infrastruktuuri, innovatsiooni ja haridusse. Mugavaks muutuda pole põhjust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.