Nostalgia. Metsavarujast metsatööstuse kontserniks

Kui Norra puiduettevõtte juht Külvikult küsis, millises ümbruskonna mugavas hotellis ta ööbis, vastas Külvik, et tahtis nautida võrratut loodust ning seepärast eelistas telkida. Targu jättis ta lisamata, et tegelikult ei raatsinud ta kui hiljuti asutatud metsavarumisfirma juht kalli öömaja peale raha kulutada. Külviku looduslembus avaldas norrakatele muljet – Norra ettevõttest sai ASi Lemeks pikaaegne koostööpartner, kellele müüdi nii ümar- kui ka saematerjali.

AS Lemeks registreeriti 1. novembril 1993. aastal. Algul pelgalt metsavarumise ja metsa ülestöötamisega tegelenud firmast on paarikümne aastaga saanud Eesti üks suuremaid puidutöötlemiskontserne, kuhu praegu kuulub 23 ettevõtet.

“Meil oli algusest peale selge, et meie tulevik ei ole pelgalt metsalankide ülestöötamine, vaid puidule lisaväärtuse andmine,” rõhutab Lemeksi juhatuse esimees ning põhiomanik Jüri Külvik. “Oleme püüdnud Eestimaal kasvavale toorpuidule maksimaalselt väärtust luua just nimelt Eestis. See on meie missioon ja selle nimel oleme kõik need 20 aastat tegutsenud.”

Lemeks kasvas tegelikult välja Jüri Külviku isale Enn Külvikule kuulunud väikesest puidufirmast ASist Külvik, mis nokitses Põlvamaal liimpuittalade ja nende mudelite kallal. Kui poeg Jüri pärast EPA metsandusteaduskonna lõpetamist 1991. aastal isa firmasse tööle tuli, moodustas ta sama aasta sügisel ettevõttesse metsaosakonna. See oli aeg, kui riik hakkas oksjonitel müüma nirusid lanke, mida riiklikud metsamajandid ja metsakombinaadid ei suutnud või ei tahtnud raiuda.

Langid oksjonilt. “Meil õnnestus mõni lank osta tänu sellele, et riik krediteeris metsaoksjonil osalevaid väikefirmasid,” räägib Jüri Külvik. “Et laen võimalikult kiiresti kaelast ära saada, tuli langid kähku üles töötada ja metsamaterjal realiseerida. Esialgu vahendajate kaudu, aga aasta hiljem, 1992. aasta oktoobris, saatsime Soome juba oma esimesed ekspordivagunid kase ja männi paberipuuga.”

Kuna metsa raie ja eksport kasvas ajapikku oluliselt suuremaks kui liimpuitkonstruktsioonide tootmine, otsustas Enn Külvik 1993. aasta sügisel, et aeg on asutada eraldi firma. Sündis Lemeks, mis esialgu jätkas tuttavat rada pidi – metsavarumise ja ülestöötamisega. Otsustav pööre tehti 1994. aasta suvel, kui Soomest soetati kolm saeraami, millest kaks pandi üles Tartus ja üks Võrus.

“Seadmete ostmiseks saime laenu, mille aastaintress oli vist 28 protsenti,” meenutab Külvik. “Et laenu tagasi maksta, pidid saeveskid töötama kolmes vahetuses. Õnneks töökätest puudust ei olnud – see oli aeg, kui riiklikud tehased sulgesid tööpuuduse tõttu uksed. Meile tuli näiteks Tartu Kontroll­aparatuuri Tehasest üksjagu inimesi tööle.”

Lemeksi saeveskid said edukalt töötada umbes poolteist aastat, kuni Euroopa saematerjaliturgu tabas sügav kriis. Kuna eksport kukkus ära, müüs Lemeks saeraamid maha. “Käive kahanes 1995. aastal üle kahe korra, kuid firma jäi siiski püsima, sest hakkasime taas metsa varuma,” seletab Külvik. “Piltlikult öeldes astusime kaks sammu tagasi, et jõudu koguda ja siis uuesti edasi liikuda.”

1997. aastal asutas Lemeks puidust aiamajade tootmisfirma ASi Palmako. “Me arvasime, et selleks ajaks oli enamik eestlastest auto ära ostnud ja et äkki hakatakse soomlaste eeskujul endale suvilaid ehitama,” muigab Külvik. “See oli valearvestus. Tegelikult vahetab eestlane vana auto uuema vastu välja, kui tal vaba raha juurde tekib. Profileerisime oma tegevuse Palmakos ümber ja võtsime suuna ekspordile. Nüüd oleme märkamatult sattunud Euroopa 6–7 suurema aiamajade tootja hulka.”

Sajandivahetusest alates on Lemeks jõuliselt liikunud puidutöötlemise suunas: käivitatud on puidust ümarfreespostide, akna- ja uksekomponentide, liimpuitdetailide ning eelmisel aastal puidu­graanulite tootmine. Ka arendatakse koos ASiga Rait saeveskeid Aegviidus, Viiratsis ja Viru-Nigulas.

“Vaid viiendik meie grupi käibest ja investeeringutest on seotud metsandusega, ülejäänu on seotud tööstusega ning töötleva tööstuse osakaal suureneb jätkuvalt,” lisab Külvik.

Mahamüümise peale ei mõtle. Lemeks on Eesti suurim metsatööstusettevõte, mis kuulub Eesti kapitalile. Külviku kinnitusel on neile korduvalt tehtud ettepanek firma maha müüa, ent nad pole sellise variandi peale isegi mitte tõsiselt mõelnud. “Tahame jätkuvalt midagi uut luua, uusi tehnoloogiaid juurutada ning puidule lisaväärtust luua,” ütleb Külvik. “On tore tunnetada, et me ei ole mitte allhanke tegijaid, vaid suudame lõpp-produkti tootes konkureerida Euroopa tuntud tootjatega ja nii mõnelgi juhul neid ka võita.”

“Metsanduses oli 1990. aastate alguses küllaltki ohtlik tegutseda,” nendib Külvik. “Paljud ettevõtted, kes armastasid nihverdada, olid kergemini haavatavad. Me hoidsime kramplikult joont, et ükski meie tegevus ei annaks selleks võimalust.”

Külviku sõnul oli neil korduvalt juhuseid, kui vastuvõtupunkti püüti pakkuda varastatud palki. “Meil oli ja on siiani kokkulepe, et iga väiksemagi kahtluse korral ei tohi koormat vastu võtta,” räägib ta. “Mõnikord tuli ka politsei kohale kutsuda ja kahtlased tegelased neile üle anda.”

Pangaülekanne liikus nädal aega

Et klientidele atraktiivsem olla ja raha kiiremini ära maksta, sõitis vastasutatud ASi Lemeks juht Jüri Külvik igal nädalal Tallinna sularaha järele.“Meil oli 1993. aastal partneriks üks suur Saksamaa firma, mis tegi Lemeksile ülekande Hoiupanga kaudu kord nädalas,” meenutas Külvik. “Paraku võttis pangaülekande liikumine Tallinnast Tartusse tollal aega viis kuni seitse päeva. Et alustav ettevõte olematu käibekapitali juures üldse ellu jääks, oli ainus võimalus ise sularahakullerit mängida.”Kuna Lemeks oli katusepakkujate vältimiseks välistanud kontorites sularahaga arveldamise, mõeldi välja järgmine skeem. “Jüri leppis haruosakondade juhtidega kokku, kus ta kellegagi Tartus kohtub ja portsu rahatähti üle annab,” selgitab endine osakonnajuhataja Andres Edur. “Igaüks meist viis sularaha Hoiupanka oma osakonna arvele. Kontoris saime nüüd kirjutada kliendile tšeki, millega ta läks Hoiupanka ja sai raha kätte.”Lemeksi peamised kliendid olid metsamaterjali müüvad talupidajad. Konkurentsis oli eelis kokkuostjal, kes teistest kiiremini maksta suutis.

 

Üle poole toodangust eksporti

EPA metsamajanduse eriala lõpetanud Jüri ­Külvik asus 1991. aasta suvel tööle isa Enn ­Külviku liimpuittalasid tootvasse puidufirmasse ASi Külvik meistrina ning moodustas ettevõtte juurde metsaosakonna.Metsa ülestöötamine kasvas suuremaks kui ASi Külvik põhitegevus ning Jüri ja Enn Külvik asutasid 27.10.1993 ASi Lemeks.01.11.1993 – Lemeks kantakse äriregistrisse.Lemeksi omanikud praegu: 78% OÜ Visional Invest (ainuomanik Jüri Külvik), 20% OÜ Kärberi Investeeringud (ainuomanik Enn Külvik).1993 – metsvarumisega tegelevad osakonnad Tartus, Põlvas, Võrus ja Valgas; hiljem lisandusid osakonnad ka Jõgeval ja Viljandis.1996 – ASi Lemeks Sadamad Kunda osakond.1997 – metsa ülestöötamisega tegelev AS A&P Mets.1997 november – freesprussist aiamajade tootmisega tegelev AS Palmako.1998 – ASi Lemeks Sadamad Paldiski osakond.2000 – Lätis asutatakse metsavarumisfirma SIA Baltic Forest.2000 – puidust postide tootmisega tegelev AS Imprest.2002 – ASiga Rait asutatakse kahasse saeveski AS Viiratsi Saeveski.2004 – omandatakse enamusosalus Viljandimaal teravilja kasvatavas OÜs Sakala Põldur.2005 – liimpuidu tootmisega tegelev AS Pinest.2007 – metsa ülestöötamisega tegelev ja puiduhaket tootev OÜ AP Metsatööd.2012 – metsamaterjali turustamisega tegev AS Lemeks Wood Supply.2012 sügis – käivitub Palmako puidugraanulitehas.Lemeksi gruppi kuulub 23 ettevõtet, millest 20 tegutseb Eestis, üks Lätis, üks Prantsusmaal ja üks Suurbritannias.Lemeksi käive oli 2012. aastal 85,57 miljonit eurot ja kasum oli 6,73 miljonit eurot. 2011. aastal oli käive 92,34 miljonit eurot ja kasum 6,58 miljonit eurot.2012. aastal müüdi toodangust 44% Eestis ja 56% läks eksporti.Grupis töötab üle 550 inimese.

 

Lemeks on oma liidri nägu

Tõnis Mäerand, ASi Lemeks endine koostööpartner, ASi Forestex endine juhtTöised kontaktid Jüri Külvikuga tekkisid 1997. aastal, kui Forestexi eestvedamisel asutati AS Paikuse Saeveski, mille asutajateringis oli ka Lemeks. Jüri on uskumatult hea visioonitajuga ja väga hea loogilise mõtlemisega mees. Ta mõistab hästi protsesside olemust, suudab seda lülideks lahti harutada, tulemuste baasil strateegia koostada ja selle järgi tegutsedes oma eesmärgid saavutada. Sageli jääbki mõistatuseks, kas selle ande taga on inimlik intuitsioon või loogiline kalkulatsioon.Töötasime Jüriga aastaid koos ka Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuses. Neist aegadest on Jüri mul meeles kui sügavate teadmiste ja kogemustega metsamees ja hea meeskonnamängija. Alati tasakaalukas, oma mõtteid-seisukohti põhjendav, hea suhtleja ja muhe mees.Oma endiste äripartneritega vanu aegu meenutades jõuab jutt sageli Jürini ja me kõik mööname, et ta ongi üks kõva tegija.

 

Mis juhtus Eesti ärimaailmas 1990. aastate alguse novembris?

23 aastat tagasiAndres Bergmann asutas ASi Polaris, millest kasvasid välja elukindlustusselts Polaris-Elu ja varakindlustusselts Polaris-Vara.

22 aastat tagasiRootsi-Eesti ühisettevõte Info, mille juhatuse esimees oli Andres Küng ja peadirektor Viktor Siilats, sai Volvo täievoliliseks esindajaks.Valitsus otsustas bensiini hinna vabaks lasta.

21 aastat tagasiEesti Erastamisettevõte kuulutas välja esimese rahvusvahelise erastamiskonkursi, nimekirjas oli 38 ettevõtet.Ilmus Äripäeva esimene maakonna erinumber, esimene lisaleht oli pühendatud Pärnumaale.

20 aastat tagasiNotariaadiseaduse kohaselt lõpetas tegevuse riiklik notariaat ja notarid muutusid era­ettevõtjaks, kuid jäid täitma riigi­ametniku kohuseid.Hansapank ja Tallinna Pank asutasid Pankade Kaardikeskuse ASi (nüüd AS Nets Estonia).

19 aastat tagasiTegevust alustas Eesti väärtpaberite keskdepositoorium (esimene väärtpaberiarve avati kesk­depositooriumis tegelikult juba 28.09.1994).Tartu Maja erastamiseks loodud AS Erabet ostis 80 protsenti RASi Tartu Maja aktsiatest 14,2 miljoni krooni eest (õige pea pärast erastamist omandas Erabeti kontrollpaki Kodumajatehase AS). 

18 aastat tagasiValitsus otsustas luua riigihangete ameti (riigihangete ameti tegevus lõpetati 30.06.2010 ja riigihangete ameti õigused ning kohustused võttis üle rahandusministeerium).Helsingi börsil sooritati esimene tehing Hansapanga aktsiatega, ühe aktsia hind oli 15 Soome marka (Hansapank oli esimene Balti riikide ettevõte, mille aktsia noteeriti Helsingi börsil).Rootsi telekontserni Kinnevik ja RTV aktsionäride esindajad kirjutasid alla protokollile, mille kohaselt sündis telekanal TV3 (alustas saadetega 06.03.1996).

17 aastat tagasiEnn Pant asus tööle ASi Hansatee (praegu AS Tallink Grupp) peadirektorina, enne seda oli ta alates 21.01.1993 rahandus­ministeeriumi kantsler (2006. aasta augustist on Pant ASi Tallink Grupp juhatuse esimees).

 

Äripäev 25

Äripäev tähistab järgmise aasta oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi “Äri 25”.Iga kuu viimasel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks anname lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil [email protected] või [email protected]