„Käibekasvu põhjusena näevad ettevõtted sisetarbimise suurenemist,“ selgitas SEB juhatuse esimees Riho Unt. Undi sõnul näitavad uuringu tulemused, et tööstussektor on endiselt Eesti majanduse lipulaev: valdkonda iseloomustab keskmisest suurem käibekasv, mida toetab põhiliselt eksport.

25 protsenti ettevõtetest prognoosib üle 15-protsendilist käibekasvu. Optimism on Undi sõnul aastaga kasvanud, sest selleks aastaks ootas prognoosis käibekasvu 18% vastanud ettevõtetest. Kuna ettevõtted prognoosivad 2014. aastaks sisetarbimise suurenemist, siis näebki valdav enamus, 92 protsenti, järgmiseks aastaks käibekasvu.

Erandiks on ehitussektor, kus iga neljas ettevõte prognoosib isegi käibelangust. Kõige optimistlikumad sektorid on panga sõnul tööstus- ning kaubandussektor, kus pea iga kolmas ettevõte ootab järgmisel aastal üle 15protsendilist käibekasvu. Kõige julgemalt vaatab käibe osas uude aastasse Pärnumaa, kus iga kolmas ettevõte näeb üle 15protsendilist käibekasvu.

31 protsenti kavatseb olla aktiivsem eksportija. Kokku 31 protsenti ettevõtetest kavatseb siseneda uutele turgudele või laieneda praegustel eksportturgudel. Undi sõnul on see 5 protsendi võrra väiksem näitaja kui aasta eest, kuid üldist majandusolukorda arvestades on väljavaated head.

Ekspordirindel on aktiivseim tööstussektor, kus kaks kolmandikku ettevõtetest kavatseb mahte ekspordiga suurendada. Kõige optimistlikum maakond on Ida-Virumaa, mis paistab silma tööstusettevõtete rohkuse poolest ning kus pea iga teine ettevõte vaatab eksportturgudele. Positiivsena võib välja tuua, et 70 protsenti eksportööridest teeb järgmisel aastal lisainvesteeringuid, mis on Eestimaa keskmisest investeeringute näitajast kõrgem.

Üle 30 000 euroseid investeeringuid kavandab 41 protsenti ettevõtetest. Üle 30 000 euroseid investeeringuid kavandab tööstussektori, aga ka logistika- ja põllumajandussektori juhtimisel 41 protsenti ettevõtetest, mida on seitsme protsendipunkti võrra vähem kui aasta eest. Summalise piiranguta investeerib kokku 61 protsenti ettevõtetest. Rohkem investeeritakse seadmete soetamisse ja tootmise renoveerimisse.

Maakondadest on kõige aktiivsem investeerija suure põllumajandus- ja tööstussektoriga Järvamaa, kus sisuliselt kõik 33 küsitletud ettevõtet planeerivad järgmisel aastal investeeringuid.