• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohus tühistas keskkonnatasude järsu tõusu

    Riigikohtu otsus tunnistada kehtetuks kevadine keskkonnatasude järsk tõus tähendab umbes 4,8 miljoni euro tagastamist ettevõtjatele. Firmajuhid loodavad edasist koostööd valitsusega parandada.

    Keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum peab keskkonnatasude määradega seotud riigikohtu otsust õiglaseks ja arvab, et valitsus peaks seda aktsepteerima. “Keskkonnatasud ei tohiks järsult tõusta, kuna need ei ole kindlasti esmane hoob, mis sunnib heitmeid vähendama, ” selgitas liidu juht. “Tõhusam hoob on ­Euroopa Liidu seadusandlus ja kliimapoliitika ning eriti tööstusheitmete direktiiv, mis sunnib ettevõtteid kasutama parimat võimalikku tehnikat. Neid investeeringuid, mida põlevkivitööstus on teinud, paraku ei suudeta või ei taheta näha.”
    Valitsusel peaks tema sõnul olema väga selge keskkonnatasude kontseptsioon, kus võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. “Kui räägime näiteks põlevikivisektorist, siis nähakse vaid selle negatiivset mõju. Aga milline on selle positiivne mõju, seda ei soovi või ei oska keegi näha. See jääbki arusaamatuks,” lisas keemiatööstuse liidu juht.
    Valitsus ei peaks keerutama. 2016. aasta keskkonnatasude eelnõu peaks Meybaumi sõnul valmima järgmisel aastal. “Ettevõtted tahavad pikalt teada, aga tänapäeval on väga keeruline majandusolukord. Väga raske on ka valitsuse poolelt neid tasusid prognoosida. Selleks peaks tegema põhjapanevaid uuringuid,” rääkis Meybaum. “Soovime, et tööstus jätkaks, aga kui valitsus seda ei soovi, siis peab ta seda selgelt välja ütlema, mitte keerutama. Aus sõnum oleks riigimehelik.”
    Meybaumi sõnul toob ajavahemik 2016–2020 väga palju ebamäärasust, teadmata on, kui paljud tasud suurenevad.
    Meybaumi teatel on nad ühe osapoolena küll kaasatud keskkonnatasude raamkava koostamisse, kuid keskkonnatasude ja ressursimaksude aluseks peaksid olema uuringud, kui palju suudetakse maksta, kuhu läheb raha ja kuidas keskkonnakahju hüvitatakse.
    “Tegelikult on vaja mitte raamkava, vaid uut keskkonnatasude kontseptsiooni, mis põhineb ­uuringutel. Uuringusse peaks olema kaasatud tööstus ja see peaks olema saanud heakskiidu valitsuselt,” täpsustas alaliidu juht. “Kuni seda ei ole, peaksid keskkonnatasud jääma 2012. aasta tasemele.”
    Raha saamiseks tuleb teha avaldus. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Aire Rihe sõnul on ettevõtetele tagastatav summa hinnanguliselt 4,8 miljonit eurot.
    “Ettevõtted, kes soovivad tasu tagastamist, peavad esitama uuesti deklaratsioonid 2013. aasta tasumäärade alusel,” ütles Rihe. “Pärast deklaratsiooni parandamist kontrollib muudatuste õigsust keskkonnaamet ja enammakstud summa kantakse 30 päeva jooksul ettevõtte ettemaksukontole.”
    Rihe sõnul kehtivad 2015. aastani tasud, mis on kinnitatud majanduskriisi ajal ehk 2009. aastal. “2016. aastast kehtima hakkavate tasude osas räägime ettevõtjatega läbi. Oluline on, et keskkonnatasud, mis maksumaksjatele kuuluva maavara kasutamise ja kaevandamise eest ettevõtjatel tasuda tuleb, oleksid õiglased ja arvestaksid vajadust kompenseerida elukeskkonnale tekitatavat kahju,” täpsustas Rihe. Riigikohtu otsuse järgi peab riik maksma vastavalt ettevõtete taotlustele tagasiulatuvalt üle esialgse määra küsitud tasusid, mida nõuti alates 1. aprillist 2013.
    Valitsus muutis tänavu 12. oktoobril vaidlusaluseid määruseid, millega tõsteti vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 1. aprillist 2013, 1. jaanuarist 2014 ja 1. jaanuarist 2015. Enne muudatusi pidid kaevandamistasud määruse järgi alates 2013. aastast tõusma kõige enam umbes 5% võrreldes eelmise aastaga, viie maavaraliigi puhul tõusnuks tasu alles 2015. aastast. Muudatuse järel tõusnuks alates 1. aprillist 2013 paljude maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad aastas 20%.
    Pani osa tööstureid halvemasse olukorda. Mäetööstuse ettevõtete liitu, ehitusmaterjalide tootjate liitu, turbaliitu ja keemiatööstuse liitu esindanud õiguskantsler Indrek Tederi taotluse järgi seadsid uued tasumäärad kaevandamislubade ja vee erikasutuslubade omajad halvemasse olukorda võrreldes vanade tasumääradega.
    Riigikohtu otsuse järgi riivab juhtumi puhul ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks.
     
    Kommentaar
    Otsus on loodusele ebaõiglane
    Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministerKohtu seisukoht on väga värske ja töötame kõiki kohtu seisukohas toodud detaile läbi, et lahendus välja pakkuda. Ka ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega on varsti kohtumised, et edasine rahulikult läbi arutada.Riigikohus on nõustunud, et keskkonnakaitse on kaalukas eesmärk ja et siht suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama tuleneb põhiseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Kuna aga 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole. Keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane, sest intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse iga aastaga elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Hiina eemaldas Leedu oma tollisüsteemist
Leedu ettevõtjad ei saa oma kaupa Hiinas deklareerida, sest Hiina on Leedu oma tollisüsteemist alates detsembrist välja arvanud, kirjutab Dienas Bizness.
Leedu ettevõtjad ei saa oma kaupa Hiinas deklareerida, sest Hiina on Leedu oma tollisüsteemist alates detsembrist välja arvanud, kirjutab Dienas Bizness.