Kohus tühistas keskkonnatasude järsu tõusu

Keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum peab keskkonnatasude määradega seotud riigikohtu otsust õiglaseks ja arvab, et valitsus peaks seda aktsepteerima. “Keskkonnatasud ei tohiks järsult tõusta, kuna need ei ole kindlasti esmane hoob, mis sunnib heitmeid vähendama, ” selgitas liidu juht. “Tõhusam hoob on ­Euroopa Liidu seadusandlus ja kliimapoliitika ning eriti tööstusheitmete direktiiv, mis sunnib ettevõtteid kasutama parimat võimalikku tehnikat. Neid investeeringuid, mida põlevkivitööstus on teinud, paraku ei suudeta või ei taheta näha.”

Valitsusel peaks tema sõnul olema väga selge keskkonnatasude kontseptsioon, kus võetakse arvesse ka sotsiaalmajanduslikku aspekti. “Kui räägime näiteks põlevikivisektorist, siis nähakse vaid selle negatiivset mõju. Aga milline on selle positiivne mõju, seda ei soovi või ei oska keegi näha. See jääbki arusaamatuks,” lisas keemiatööstuse liidu juht.

Valitsus ei peaks keerutama. 2016. aasta keskkonnatasude eelnõu peaks Meybaumi sõnul valmima järgmisel aastal. “Ettevõtted tahavad pikalt teada, aga tänapäeval on väga keeruline majandusolukord. Väga raske on ka valitsuse poolelt neid tasusid prognoosida. Selleks peaks tegema põhjapanevaid uuringuid,” rääkis Meybaum. “Soovime, et tööstus jätkaks, aga kui valitsus seda ei soovi, siis peab ta seda selgelt välja ütlema, mitte keerutama. Aus sõnum oleks riigimehelik.”

Riigikohtu otsuse järgi riivab juhtumi puhul ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks.

 

Kommentaar

Otsus on loodusele ebaõiglane

Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaministerKohtu seisukoht on väga värske ja töötame kõiki kohtu seisukohas toodud detaile läbi, et lahendus välja pakkuda. Ka ehitusmaavarasid kaevandavate ettevõtjatega on varsti kohtumised, et edasine rahulikult läbi arutada.Riigikohus on nõustunud, et keskkonnakaitse on kaalukas eesmärk ja et siht suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama tuleneb põhiseaduses sätestatud keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Kuna aga 2009. aastal kehtestati majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja fikseeriti nende suurus aastate kaupa kuni aastani 2015, on see loonud olukorra, kus sedavõrd pikaks ajaks ette määratud tasusid kohtu seisukoha kohaselt enam muuta võimalik ei ole. Keskkonna jaoks on see paraku selgelt ebaõiglane, sest intensiivistuva kaevandamise tulemusel tekitatakse iga aastaga elukeskkonnale suuremat kahju ja koormust.