Briti börs. Milliseid aktsiad osta?

Väärt firmade leidmiseks sai läbi kammitud kõik FTSE 350 indeksisse kuuluvad ettevõtted. Analüüsitavad aktsiad pidid olema saanud vähemalt viis soovitust, P/E pidi olema positiivne ja ­alla 15 ning tõusupotentsiaal analüütikute antud hinnasihini vähemalt 10%. Tekkis probleem – Briti ettevõtted on üldiselt kas väga kallilt hinnatud või siis pole hinnasihini jäänud kuigi palju tõusuruumi.

Suurbritannia aktsiaturu muudab omapäraseks rahvusvaheliste ettevõtete rohkus. Osalt on paljusus tingitud sellest, et omal ajal oli tegemist maailmariigiga, kus päike kunagi ei loojunud. Siinseski valikus leidub firmasid, mille tegevus sai alguse veel impeeriumi päevil. Teiseks on ­Suurbritannia elav kapitaliturg tekitanud seisu, kus välismaised ettevõtted tahavad end just seal reageerida ja just seal börsile minna. Maailma kapitalismi hällis on ikka odavam ja lihtsam kapitali kaasata, kuni näiteks Kongos või Ukrainas.

Uuritud firmade nimekirjas jätab parima mulje Suurbritannia jaekaupmees J Sainsbury. Paljud suured Briti jaekaupmehed püüavad õnne maailmas, aga see ettevõte on jäänud koduturule. Firma turuosa Suurbritannia jaekaubanduses on 16,8%. Nüüd sukeldub ettevõte tarbijapangandusärisse ja tungib apteegiturule. Firma peaks olema justkui indikaator, kuidas läheb Suur­britannia majandusel ja tarbijal.

Loomulikult ei tähenda vaid ühel turul tegutsemine, et ettevõttel oleks lihtne. Aldid ja Tescod on ka Suurbritannias agressiivsed. Sama britikeskne ettevõte on ka kinnisvaraarendaja Crest Nicolson Holdings.

Suurim tõusuootus.  Kõige kopsakamat tõusu analüütikute aktsiasihini nähakse Ukraina rauamaagi kaevanduskompaniile Ferrexpo. Arvatakse, et tõusuruumi on koguni 43,6%. Siinkohal tekib kartus, et analüütikud ei uuenda hinnasihte piisavalt tihti. Kuidas hinnata aktsia hinnasihti, arvestades Ukrainas valitsevat ebastabiilsust? Isegi kui jätta kõrvale Vene invasiooni ­Ukrainasse, on see riik välisabita maksejõuetuse ­äärel. Nagu ütles pangandusguru Rothschild sajandeid tagasi: osta, kui kahurid kõmisevad. Igatahes on rauamaagi hind kukkumas ja firma aktsia kujutab investeerimise mõttes endast suurepärast võimalust võtta Ukraina ebastabiilsuse risk ja ühendada see Hiina majanduse võimalikust aeglustumisest tingitud rauamaagi nõudluse ja hinnalanguse riskiga. Ühesõnaga: seda aktsiat ei julgeks osta. Kui kellelgi on tahtmine osta sõjapiirkonna aktsiaid, kas peavad need just tegelema millegi tootmisega, mille hind on languses?

Natuke vähem riske kui Ferrexpoga, kaasneb üle maailma tegutseva mitut eri maavara kaevandav Anglo-Austraalia kaevandusgigandiga BHP Billiton. See firma vähendab võlakoormust ja kärbib tooraine hindade languse tõttu investeeringuid. Samas jääb ära võimalus, et keegi püüaks firmat üle võtta. Soovitaksin siiski selle tsüklilise aktsia ostuga oodata, kuni toorainehinnad hakkavad põhja tegema.

Toorainekompaniid. Analüütikud näevad suurt tõusupotentsiaali ka nafta- ja maagaasikompaniidele Afren ja Premier Oil. Esimene otsib ja pumpab naftat mitmel pool Aafrikas ja Kurdistanis. Teine tegutseb Põhjamerel, Pakistanis, Vietnamis, Indoneesias ja Falklandi saartel. Paraku ei tõuse minu sulg praegu neid soovitama.

Analüütikute info põhjal leiame veel kaks ­varahaldusfirmat – Aberdeen Asset Management ja Ashmore Group. Paraku voolab praegu raha varahaldusfirmadest pigem välja, seega ei tundu need hetkel väga head investeerimisteemad. ­Lisaks on konkurents selles vallas tugev.

Analüüsitingimuste sõelale mahtus ka kaks hiigelpanka – HSBC Holdings ja Standard Chartered. Mõlemad alustasid tegevust Briti impeeriumi ajal ja viimases olen aktsionär. Aastaid tagasi investeerides oli idee lihtne – saada osa ­Aasia ja Aafrika kasvavast kaubandusest. Elu oli ilus. Arenevad turud tõmbasid nii portfellinvesteeringuid kui ka ettevõtete kapitalipaigutusi. Nüüd on aga juhtunud, et Föderaalreservi veidi karmim rahapoliitika pärast ülilõtva rahapoliitikat on arenevatele turgudele hirmu naha vahele ajanud. Küsitakse, et kui raha jääb vähemaks ja välis­kaubandus on passiivne ning riigid on harjunud kapitali sissevooluga, siis kuidas plaanitakse saada hakkama kitsamates rahaoludes?

Sanktsioonid Iraanist. HSBC maksis ka kopsaka summa trahvi, sest rikkus Iraani sanktsioone. Muidu on pank hästi juhitud, pikaajaline kasvupotentsiaal on tõepoolest olemas. Mõnes riigis läheb paremini, mõnes halvemini. Kehvasti on lood alati olnud Lõuna-Koreas. Kas ma praegu ostaksin seda aktsiat? Ma pole nii kindel kui aastaid tagasi. Kõige värskem vahearuanne näitas üle väga pika aja halvemaid tulemusi. HSBC probleem on kogu aeg olnud üleilmsus ja sellest tulenev fookuse hägusus. Õnneks paistab juba mõnda aega silma tegevuse mõistlikumaks muutmine, eraldatakse terad sõkaldest.

Briti aktsiatesse investeerimisel tasuks meeles pidada, et Suurbritannias aktsiate ostmisel tuleb maksta börsitemplimaksu (0,5% tehingu summast). Teiseks tuleb jälgida Suurbritannia naela ja euro vahelisi kõikumisi.