Sulling saadab EASi nõukogu laiali

“Väga mõistlik. Toetan,” ütles Parts esimese hooga Sullingu otsuse kohta. “Kompaktne, väiksemaarvulisem nõukogu on kindlasti mõistlikum kui laiapõhjaline ja erinevaid huvigruppe esindav.”

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling teatas eile, et kavatseb aprilli lõpus praeguse EASi nõukogu laiali saata ja ametisse nimetada väiksema koosseisuga organi.

“Juba enne, kui ma ametisse astusin, esitati mulle hulgaliselt päringuid, mis saab edasi EASi juhtimisest. Olen võtnud aega olukorraga tutvumiseks ning jõudnud seisukohale, et arvestades vastasseisude paljusust ja konfliktide ulatust on mõistlik puhtalt lehelt alustada. Soovin hiljemalt aprilli lõpus ametisse nimetada oluliselt väiksema ja seega efektiivsema nõukogu, mille koosseisu üle pean praegu konsultatsioone eri osapooltega,” teatas Sulling. “Tänan EASi nõukogu liikmeid tehtud töö eest.”

Poliitikuid pole vaja. Partsi hinnangul ei peaks uues nõukogus enam olema riigikogu liikmeid. Ideaalis kuuluks nõukogusse inimesed, kes esindaksid nii vana kui ka uut ettevõtlust, kuid ühelgi tulevasel nõukogu liikmel ei tohiks olla mingit huvide konflikti võimalust.

“Nõukogu liige ei tegutse sfääris, kus ta soovib saada toetust,” lisas Parts. Endise majandusministri teatel muudab selline kriteerium nõu­kogu komplekteerimise ettevõtjatega keeruliseks, kuid ta usub, et Anne Sulling suudab sellised inimesed leida.

Nõukogule rohkem otsustuspädevust. Praeguse nõukogu liikme Enn Veskimägi sõnul on äriühingutes, riigifirmades ja nõukogudes inimeste roteerimine normaalne protsess. “See käibki nii. Kui valitsus või koalitsioon vahetub, siis ikka tehakse mingisuguseid korrelatsioone. See on tavaline rutiinne tegevus,” ütles Veskimägi. Tema sõnul oli Sulling saatnud talle üleeile ka viisaka tänukirja tehtud töö eest.

Veskimägi teatel sõltub uue nõukogu efektiivsus liikmetest, kuidas väiksem koosseis aitab paremini täita järelevalve ülesandeid ja tuua paremat juhtimist. Tema hinnangul ei ole EASis kriisi, mida ajakirjandus kirjeldab. “Organisatsioon toimib ja pigem on ajakirjandus keeranud selle üle vindi,” lisas ta.

Küsimusele, kas tema hinnangul andis Anne Sulling oma otsusega ajakirjanduse survele järele, vastas Veskimägi, et seda tuleks küsida ministrilt.

Parts toetas nõukogu liikme Enn Veskimägi arvamust ja ütles, et EASi nõukogu ei langeta praegu otsuseid üksikute projektide kohta, vaid on järelevalveorgan. Endine minister tõstatas küsimuse, kas tuleks tõsta EASi otsustuspädevust suurte oluliste projektide suhtes. “See tuleks kasuks, kui nõukogu saab rohkem võimalusi langetada sisulisi otsuseid. Sellega on võimalus strateegiliselt suunata juhatust, tervet institutsiooni,” märkis ta.

Partsi sõnul ei tähendaks selline tegutsemine osaliselt juhatuse tööd, sest ka äriühingu nõukogust käivad suured otsused läbi. “Miks ei võiks see olla nii ka sihtasutuses? Sellisel juhul on nõukogu otsused kindlasti kvaliteetsemad,” ütles ta ja lisas, et EASile oleks kasulik, kui see oleks ministeeriumist veidi kaugemal. Oluline oleks sisuline, mitte ainult järelevalvega nõukogu.

Partsi sõnul vestles ta Sullinguga mõni nädal tagasi ka EASi teemal ning nõukogude liikmete arvu vähendamisest riigifirmades üldisemal tasandil. “Need on paisunud suuremaks ka äriühingutes, kuid seal tuleks tulla tagasi Raasukese (Juhan Partsi endine nõunik Erkki Raasuke – toim) ettepaneku juurde ja vaadata äriühingu juhtimine üle nii, nagu seda tehakse arenenud riikides. Näiteks koondada ühe portfelli alla. Eriti paistab see silma Eesti Energia suunal,” ütles endine minister.

Partsi hinnangul võib nõukogu liikmete arvu vähendamine mõjutada EASi juhtimist ja sisulist tööd olenevalt nõukogu koosseisust. Tema sõnul on laiem teema, et on õige aeg pidada silmas EASi muutuse vajadust.

Muutused vajalikud. “Muutused tulevad ühes mõttes eelmise valitsuse poolt kinnitatud ettevõtluse innovatsioonistrateegiast, kus riigi sekkumine ettevõtluse innovatsiooni muutub päris palju. EAS peab kindlasti palju muutuma,” ütles Parts. Tema sõnul tuleb samuti kaaluda, kas mõni EASi funktsioon on koormav. “EAS on viie suure agentuuri liitumise tulemus (ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, rahvusvahelistumise divisjon, turismiarenduskeskus, regionaalarengu keskus ja ekspordidivisjon – toim). Väikeses Eesti riigis pole mõtet neid eraldi teha nagu Soomes ja Singapuris, aga n-ö ballasti eemaldamine EASi pädevusest on oluline, sest vastasel juhul kannatavad ikkagi põhiülesanded efektiivsete ettevõtluse innovatsiooniprogrammide elluviimisel,” lisas ta.

Parts toob esile ettevõtluse innovatsioonistrateegia, mida tuleks nüüd hakata rakendama. Siin mängib olulist rolli EAS. “Olulisus paistab välja siis, kui käia maailmas arenenud majandusega riikides, nagu Soome ja Singapur,” ütles Parts.

EASis toimuv on ettevõtjatele oluline

Leks Kindlustuse, Werol Tehaste ja Fakto endine juht Raul Kastan on EASist saanud mitu korda toetust oma praegustele firmadele Sinine Salong ja HN Steel. Kastan hindab seniseid kogemusi sihtasutusega positiivseks ja loodab, et EASi etteotsa leitakse inimesed, kes aitavad Eestis toimuvat veelgi elavdada.

Kastan on EASiga käinud messil ja õppereisidel ning saanud kontakte, mida kavatseb sel kuul Soomes kasutada. “Sellist momenti, et mind kui et­te­võtjat või minu äriplaani poleks mõistetud, ei olnud,” ütles Kastan.

Kastani sõnul oleks nõu­kogu liikmete arvu vähendamine ja politiseerituse vähendamine väga hea samm. Tema hinnangul võiks otsustajate ring olla toimuvaga rohkem kursis, aga kindlasti väiksem kui praegused 11 liiget. Näiteks viieliikmeline töögrupp, kes saaks omavahel ülesandeid jagada.

Aastatel 2008–2010 Äripäeva Gaselli TOPi 22. ettevõte Vergine OÜ on firma omaniku ja juhi Aleksander Järve sõnul küsinud EASist toetust kahel korral, kuid mõlemal korral jäeti taotlus rahuldamata. Järv hindab EASis toimuvat enda jaoks oluliseks ja aktuaalseks. Kas ministri otsus on õige, peab Järve sõnul näitama aeg. Kui nõukogu vahetus peaks tooma tulemuse, oleks ta valmis taas toetust taotlema.

 

Töörahu EASis on kõigi huvides

Anne Sulling, väliskaubandus- ja ettevõtlusministerPraeguse nõukogu probleemiks on liikmete liiga suur arv – kokku 11 liiget –, mis on muutnud nõukogu toimimise ebaefektiivseks. Nõukogus on tekkinud poliitilised vastasleerid, kes teineteist pidevalt kahtlustavad. Sellises olukorras on keeruline saavutada tulemust mõne kosmeetilise muudatusega, vaid mõistlikum on alustada puhtalt lehelt. Pean praegu nõukogu võimaliku koosseisu teemal konsultatsioone eri osapooltega. Kuid soovin, et uus nõukogu oleks oluliselt väiksem, suurusjärgus 5–7 liiget.Oluline on, et nõukogus oleks esindatud ettevõtjate kompetentsus nii eksportivast töötlevast tööstusest kui ka uue majanduse valdkonnast. Selleks olen palunud kaubandus-tööstus­kojal, tööandjate keskliidul ja teenusmajanduse kojal asja arutada ja koostöös pakkuda välja mõne kandidaadi.Kiire lahendus EASi töörahu taastamisel on arvatavasti kõikide osapoolte huvides.

 

EASi nõukogu liikmed

Praegu on EASi nõukogus 11 liiget, kes jätkavad uue nõukogu nimetamiseni.Nõukogu esimees on Cinzia Siig (IRL).Nõukogu liikmed on Andrei Korobeinik (Reformierakond), Kalev Lillo (Reformierakond), Kristina Tauts (IRL), Ivi Eenmaa (Reformierakond), Arvi Altmäe (IRL), Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak, majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti ­Kuningas, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi, Amserv Grupi suurklientide müügidirektor Tiit Reha.