Rootsi-Soome sõlmisid Venemaa hirmus pakti

Soome ja Rootsi leppisid eile kokku, et teevad oktoobriks uuringu, kuidas kasutada sama raha mõistlikumalt relvastusele. Koostöö algab järgmisel aastal ning keskendub 2016. aastale ja sealt edasi, ütlesid Soome kaitseminister Carl Haglund ja tema Rootsi kolleeg Karin Enström.

Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, kuigi on Euroopa Liidus 1995. aastast. Soomel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir – seda on rohkem kui kõigil 27 teisel ELi liikmesmaal kokku. Soome on pidanud II maailmasõja paiku kaks sõda Nõukogude Liiduga. Siiski pole NATOga liitumine kummalgi maal populaarne.

"Meil on naaber, kes on mitu korda viimase kuue aasta jooksul näidanud, et sõjaline jõud ja sellega ähvardamine on neile tavaline poliitiline tööriist," ütles Soome rahvusvaheliste suhete instituudi kaitsepoliitika uurija Charly Salonius-Pasternak. "See hirmutab väikeseid riike."

Tema sõnul pole tahetud NATOga liikuda, sest usuti Venemaa muutumisse ja võimalusse, et konflikte hoiavad ära tihedad majandussuhted. "See argument on nüüd saanud tugeva löögi."

Soome müüb umbes 10% kaupadest Venemaale, kes on Soome suurim kaubanduspartner. Rohkem kui 80% Soome energiaimpordist tuleb Venemaalt, sealhulgas 100% Soomes tarbitavast maagaasist.

Ministrid rõhutasid eile, et sõjaline koostöö on vaid rahuaegne, kuid siiski tähendab see paranevat sõjalist võimekust. "Ükski mõistlik poliitik ei saa enam öelda, et olukord on endine ja et Venemaa kasvav sõjaline jõud ei kujuta endast probleemi," ütles Salonius-Pasternak.

Rootsi plaanib kulutada 2023. aastani täiendavalt 5,5 miljardit Rootsi krooni aastas, et osta näiteks hävituslennukeid ja allveelaevu. Soome peab leidma raha, et asendada oma lennukipark, mis vananeb 10–15 aastaga. Haglund ütles, et Soome võib Ukraina olukorra tõttu suurendada sõjalisi kulutusi.

Kuigi kumbki maa ei ole teinud NATOga liitumise avaldust, märkis Haglund, et kui seda teha tahetaks, ei takista pakt kõnelusi.

Pakti sõlmimise ja NATOga liitumise eelised on väga sarnased, ütles Salonius-Pasternak. Peamised eelised on varustuskulutuste jagamine ning õhujõudude ja mereväe parem võimekus.

Haglundi sõnul peaks 1990. aastate algusel ostetud 62 F-18 asendamiseks vähemalt 5 miljardit eurot. See on samas suurusjärgus 6,8 miljardi euroga, mille valitsus on kasinusega säästnud alates 2011. aastast.

Rootsi sõjajõududel ei ole riigi kaitsmiseks piisavalt elavjõudu ega relvastust, selgus aprillis riigikontrolli raportist. 2012. aastal ütles Rootsi vägede ülemjuhataja Sveker Föranson, et sõjavägi suudab kaitsta vaid piiratud ala umbes nädala ilma välise toetuseta. Rootsi on kärpinud külma sõja aegse võimsa sõjaväe eelarvet ja keskendunud pigem rahvusvahelistele missioonidele.

Sarnane tulemuse andis ka Soome ohvitseride liidu jaanuarikuine uuring. Sõjalised kulutused pole piisavad, et säilitada iseseisvat kaitsevõimet, leidis 77% küsitletud ohvitseridest. Uuringu järgi toetab enamik küsitletud ohvitseridest NATOga liitumist.