Nagu puuga pähe

Arusaamatult nõrk. Praegu pole küll I kvartali kohta kõigi Euroopa maade andmeid laekunud, kuid juba paistab, et oleme üks viletsamaid, äkki suisa punase laterna rollis. Bloombergi küsitluse põhjal on aga euroalal tervikuna  viimase kolme aasta kiireim majanduskasv. Arusaamatult nõrk oli meie kasv juba eelmisel aastal.

Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris nõrka SKP numbrit mullu suvel järgmiselt: “Eks ta õnnetuks natukene teeb, aga tegelikult olemegi lootnud teisele poolaastale rohkem. Kuigi ka see esimene pole päris see, mida tahtsime.” ­Ligi kommenteeris 2013. aasta II kvartali 1,3% SKP kasvu, toona oodati 2,6%. Kahjuks ei täitunud ­Ligi ootused ka aasta teise poole suhtes. Kasv aeglustus kolmandas kvartalis 0,7 %ni  ja neljandas kvartalis oli juba 0,3%.

Esmaspäevases kommentaaris ERRile Jürgen Ligi enam –2% pärast ei muretse. Minister ütleb, et riigi eelarve ei lähtu lühiajalisest statistikast. Rahandusministeerium viitab,  et Euroopa Liidu üldised väljavaated peaksid meie numbreid aasta edenedes parandama.

Teist meelt on aga seni  kõige täpsema ennustuse teinud SEB panga analüütik Ruta Arumäe, kes peab majanduslangust tõenäoliseks väljavaateks ka terve aasta lõikes.

Euroopa Komisjoni avaldatud prognoosis eeldati veel selle aasta veebruaris, et SKP aeglustumine Eestis oli ajutine ning on läbi ja 2014. aastal ootab meid 2,6% tõusu.

Tõusu asemel oleksime justkui puuga pähe saanud. Seekord ei saa me ka kõike ajada maa­ilmamajanduse ja eksporditurgude nõrkuse kaela. Rootsi majandus ennustab esimese kvartali tulemuseks tublit  2–3% kasvu. Soome, mille majandus on Põhjamaade nõrgim, loodab ikkagi plussi jõuda. Lätis ja Leedus oli kasv vastavalt 2,8 ja 2,9%, mõlemad peavad seda liiga väikseks ja on pettunud. Venemaal ollakse kurvad, et SKP kasv on kahanenud 0,8%ni ja Ukraina sündmuste järelmõju võib sellest ampsata veel 0,5%.

Euroopa tervikuna on aga rõõmus ja loodab näidata alanud aastal stabiilset mõneprotsendist kasvu.

Meie pole aga enam isegi pettunud. Toompealt tulnud esimene kommentaar viitab põhjusena soojale talvele, mis vähendas elektrimüügist tulnud lisandväärtust. Kas talv oli siis sedakorda tõesti Lätis karmim kui meil? Viletsa SKP numbri kiuste on ju meie palgad äsja jõudsalt tõusnud, tööpuudus vähenenud. Valitsusel on tekkinud ressurss suurendada plaaniväliselt sotsiaaltoetusi.

Mis siis lahti? Esiteks, tegu võib olla inimliku veaga statistikaametis, mis õiendatakse andmete täpsustamise järel. Teiseks, välistada ei saa ka ühekordset  lühiajaliste ebasobivate faktorite kokkulangemist ning langus korrigeerub aasta jooksul tõusuks. Kolmandaks võib ju ka olla, et oleme paaril viimasel aastal riigi tasandil teinud midagi valesti või jätnud midagi tegemata.

Kas peaksime usaldama Jürgen Ligi, kes ütles SKP langust kommenteerides: “Kulutamises tuleb seepärast olla konservatiivne, rohkem pole vaja.”  Naljakas, et Ligile oponeerib jõuliselt tema hiljutine valitsuspartner IRL, kes Urmas Reinsalu suu läbi hurjutas valitsust esmaspäeval just üle jõu kulutamise eest. Reinsalu ütles koguni, et riigile olid sellised hirmsad numbrid  mõni kuu tagasi teada ning valitsus oleks juba siis pidanud kulutusi kokku tõmbama hakkama.

Minu meelest on riigi madala laenukoormuse fetišist saanud kogu meie poliitilise eliidi kinnis­idee. See võibki olla majanduslanguse põhjus. Millegipärast oleme kogu arenenud maailmale vastandudes kokku leppinud, et riik ei tohi laenata. Oleme praeguse umbes 10% laenukoormusega jätkuvalt kõige konservatiivsem riik euroalal. Teisel kohal oleval Luksemburgil on laenusid üle 20% SKPst. Ka maailma mastaabis paistame silma väga kõrge kohaga koonerite edetabelis.

Meile jäävad statista.com andmetel napilt alla Venemaa 10,82% ja Aserbaidžaan 10,92%ga.  Üksikud riigid on veel kokkuhoidlikumad, näiteks Usbekistan 8,58% ja Iraan 7,93%. Kas see on ikka seltskond, kus me olla tahame?

Kui Eesti laenukoormus oleks Luksemburgi tasemel, saaksime täiendavalt kulutada 2 miljardit eurot, kui Läti või Rootsi tasemel, oleks meil ressurssi 4 miljardit eurot. Soome tasemel saaks juba rääkida 6 miljardit eurost. Kuidas majandust ergutada? Kuhu see raha investeerida? Tänast päeva silmas pidades võiks alustada kaitsekulutustest, mille osas võiks konsensuse leidmine olla lihtsam.

Alternatiiv on leppida majanduslangusega, tõmmata kulud veelgi enam kokku ja loota, et ühel päeval hakkavad asjad iseenesest paranema. Ega vist hakka.