- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,04%7 767,55
- DOW 30−0,32%51 883,62
- Nasdaq 0,4%27 231,86
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,39
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,04%7 767,55
- DOW 30−0,32%51 883,62
- Nasdaq 0,4%27 231,86
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: SKP vähenemine palgakasvus ei kajastunud
Kvartali võrdluses on keskmise palga kasv hooajalisi tegureid arvestades viimasel poolaastal märgatavalt aeglustunud, kommenteerisid täna avaldatud palgastatistikat Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann.
Arvestades majanduslangust võib palgakasvu pidada siiski jõuliseks. Seda aitab mõnevõrra selgitada see, et languses on tööjõuvaesed tegevusalad ning palgakasvu on panustanud alates jaanuarist miinimumpalga veidi üle 10% tõus.
Keskmine brutokuupalk kasvas aastavõrdluses esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%.
Omaniku liigi järgi kasvas keskmine palk aastavõrdluses kõige kiiremini Eesti eraettevõtetes, kus palgakasv oli kvartalivõrdluses hooajalisi tegureid arvestades majanduse keskmisest enam kui kaks korda kiirem. Kohalike omavalitsuste haldusalas kiirenes palgakasv mullu viimases kvartalis tublisti, kuid 2014. aastal ei ole see samas tempos jätkunud. See viitab sellele, et osa neljanda kvartali palgakasvu hüppest võis toimuda ebaregulaarsete palgakomponentide tõttu.
Töötlevas tööstuses, mis sõltub keskmisest enam väliskeskkonnast, on keskmise palga kasv aeglustunud rohkem kui majanduses keskmiselt ja oli 2014. aasta esimeses kvartalis 6,5%. Töötlevas tööstuses on tööjõukulude tootlikkusest kiirem kasv suurem risk kui muudel tegevusaladel, sest kulusid on võrdlemisi raske toodangu hinda edasi kanda konkurentsi tõttu välismaiste ettevõtetega. Ettevõtted ei saa aga palgakasvu ka kasumite arvelt pikalt ülal hoida, sest Eestil tuleb võistelda teiste võimalike tootmise asukohamaadega. Palgafondi osakaalu 5-6% suurenemine aastatel 2012–2013 tõi tõenäoliselt kaasa tööstussektori ettevõtete kasumimarginaali kahanemise. Positiivne on see, et kaks viimast kvartalit viitavad alanud kohanemisele.
Tagasivaates on huvitav jälgida tegevusalade keskmise palga arengut viimase majandustsükli ajal. Hooajalisi tegureid arvestades on palgad kasvanud tugevamalt tööstussektoris (vt lisatud tabel). Avalikus sektoris ja kinnisvarasektoriga seotud tegevusaladel on palgatase võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud tagasihoidlikumalt.
Nõrga majanduskeskkonna mõju on tööturul näha nii hõivatute arvu vähenemises kui ka palgakasvu pidurdumises. Palgakasvu aeglustumine on olnud tugevam eksportivas sektoris. Siseturule suunatud ettevõtete ja avaliku sektori palgakasv järgib eksportiva sektori arengut viitajaga, mis tähendab, et palgakasv aeglustub seal hiljem. Pikemas vaates ei tohi avalik sektor jääda palgakasvu vedajaks, sest sama tööjõu pärast konkureerides raskendaks see palkade ja tootlikkuse parema kooskõla saavutamist erasektori ettevõtetes.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele