Valitsus ajab käe häbenemata ettevõtja taskusse

Kaks kuud tagasi ametisse saanud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon vajab kokkulepitu kinnimaksmiseks ligi paarsada miljonit eurot.

Aktsiiside suurendamine on üks raha leidmise viis. Aktsiisitõusu põhjendus on paraku silmakirjalik: vajadus hoolitseda inimeste tervise eest ja muuta tervist kahjustav halvemini kättesaadavaks on see kooruke, aga iva on hoopis see, et alkoholi tarbimine elaniku kohta on viimastel aastatel statistikaameti andmeil tegelikult vähenenud.

Valitsus veab jälle ettevõtjaid alt. Avalikkuse eksitamine on üks asi, teine aga see: valitsus veab järjekordselt alt ettevõtjaid. Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis veidi enam kui poolteist aastat tagasi lähiaastate alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise plaani tutvustades, et sujuvalt ja pika vaatega plaanitud maksutõusud on head – minimaalsete tõusude juures on salaturg kõige paremini kontrollitav, samas saavad tootjad ning tarbijad selle järgi oma tegevust paremini planeerida. Toona lubas minister, et riik lisab alkoholi- ja tubakaaktsiisile järgmistel aastatel 5% aastas.

Lubatu kehtis veidi enam kui aasta, tänavu märtsini, mil Reformierakond lõhkus valitsuse, heitis üle parda senise, kohalikel valimistel liiga edukaks osutunud IRLi ning võttis kampa sotsiaaldemokraadid. Ehkki eelmisegi valitsuse rahandusminister Ligi jätkab uues koalitsioonis, ei tähenda see järjepidevust ja lubadustest kinnipidamist. Lubatud mõistlik ja arvestamist võimaldav etteteatamisaeg “asendub” järgmisel ja ülejärgmisel aastal oluliselt kiirema hinnakasvuga, näiteks alkoholiaktsiisi puhul vastavalt 15% ja 10% tõusuga.

Senise poliitika järsu muutuse juurde ei kuulu vastus küsimusele, miks on neid makse vaja tõsta just nüüd ja sellisel määral, kokkulepet murdes. Sellega jäetakse ülbelt täitmata nii ettevõtjate kui ka laia avalikkuse õigustatud ootused.

Oht on sattuda vihma käest räästa alla. Selline tegutsemine ei näita järelekaalutud tegutsemist, vaid viitab pigem lühinägelikkusele. Alkoholitootja Tarmo Noop juhib tähelepanu näiteks sellele, et kiire aktsiisitõus võib riigile teene asemel hoopis karuteene teha, sest oma riigi asemel peab tarbija üleval hoopis salakaupmeest või Läti tootjat. Mida järsem aktsiisitõus on, seda suurem on sellega kaasnev salakaubanduse kiire vohamise oht. “Odavamaid” naabreid peaksime hoolikalt silmas pidama, et mitte viina- ja suitsuturismile kaasa aidata.

Valitsus plaanib 20 protsendi võrra suurendada ka gaasiaktsiisi, mille tulemusena tõuseb gaasi hind kodutarbijale tuleval aastal arvestuslikult 1,1–1,4%. Kui kodutarbija siinkohal gaasiküttelt õlikütte peale mõtleb üle minna, siis on halb uudis temalegi: eriotstarbelist diislikütust tohib kasutada vaid 2015. aasta 1. maini. Küttekulu suurenemine niisiis igal juhul, mis tähendab ühtlasi selgelt ka toodete-teenuste hinna tõusu.

Kahjuks ei saa Äripäev siinkohal lugejat lohutada, et kirjeldatu on ajutine ja kevadised valimised võivad tuua muutuse. Nimelt on praeguse valitsuse võetud kohustused – lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine – pikaajalise iseloomuga ja jäävad eelarvet koormama edaspidigi.