Indeks vähenes Tallinnas peamiselt kiirelt kasvanud korterihindade ning Vilniuses suurenenud eluasemelaenude intressimäära tõttu. Taskukohasus paranes Riias tänu palkade korterite hindadest kiiremale kasvule.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus taskukohasuse indeks kasvas 163,8ni, saavutades oma senise kõrgeima taseme.  Tallinnas langes indeks 143,3ni ning Vilniuses 128,2ni.

Need väärtused viitavad sellele, et Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 63,8%, Tallinnas 43,3% ja Vilniuses 28,2% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase muutuks taskukohaseks.

Taskukohasuse erinevus Tallinna ja Vilniuse vahel tulenes palkade erinevustest - keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek oli Tallinnas ligi 48% suurem kui Vilniuses. Riias oli eluase taskukohasem kui Tallinnas madalamate korterihindade tõttu.

Eelneva kvartaliga võrreldes kasvasid korterihinnad Tallinnas veidi üle 6%, samas kui Riias ja Vilniuses hinnad sisuliselt ei muutunud. Aastases võrdluses kiirenes korterite hindade kasv Tallinnas ligi 21%ni, Riias kallinesid korterid 5,5% ja Vilniuses 5,6%.

Kiire hinnatõusu taga Tallinnas olid peamiselt kasvanud palgad ning madalad intressimäärad. Intressimäärad langesid Eestis ühe ja Lätis nelja baaspunkti võrra ning kasvasid Leedus üheksa baaspunkti võrra. Järgnevaiks kvartaleiks ootab Swedbank Tallinnas uute korterite müügipakkumiste kasvu ning hinnatõusu aeglustumist.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.