Tarbija kindlustunde paranemine on Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ootuspärane, samas ei teeks ta indikaatorite ühekuulistest kõikumistest veel põhjapanevaid järeldusi.
Kommenteerides konkjuktuuriinstituudi tulemusi tarbijate kindlustunde paranemise osas sõnas Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina, et see oli ootuspärane, samas ei teeks ta instituudi indikaatorite ühekuulistest kõikumistest veel põhjapanevaid järeldusi.
Mertsina sõnul on koos palkade tugevama reaalkasvuga tasapisi paranenud inimeste rahanduslik olukord: ostujõud on tugevam ja säästa suudetakse rohkem. Ta lisas, et mõistagi tekitab see subjektiivselt ettekujutuse, justkui oleks olukord majanduses aina paremaks muutunud. Tarbijate kasvanud ostujõud on suurendanud jaekaubanduse käivet ning parandanud jaekaubanduse ettevõtjate kindlustunnet.
"Kuigi nende (tarbijate - toim) ootused on lähituleviku käibe kasvu suhtes veidi jahtunud, püsib sisemajanduse tarbimine veel lähiajal tugev," ütles Mertsina. "Kui vaadata aga pikemat perspektiivi, siis siseneb tööturule üha vähem inimesi, reaalpalga kasv veidi aeglustub ning see peaks pidurdama tarbimise senist kasvu."
Peaökonomisti sõnul on oluline, et madala hinnakasvu keskkonnas ei süveneks tarbijates hinnalanguse ootus, mis võib ajendada neid püsikaupade tarbimist edasi lükkama. See omakorda pidurdaks jaekaubanduse kasvu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel
on tarbijate kindlustunne viimase kuuga tõusnud (indikaator juunis -4, juulis -1) ja püsib pikaajalisest keskmisest (-10) paremal tasemel.
Paranesid ootused Eesti majandusolukorra suhtes, säästuprognoos ja tööturu prognoos. Inflatsiooniootused püsivad madalal tasemel. Perede rahanduslik olukord on natuke parem kui aasta tagasi juulis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini