Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit näitas Venemaale hambaid

    Eile pärast seitse tundi väldanud arutelusid jõudsidki Euroopa Liidu riikide suursaadikud kokku­leppele, et käiku tuleb lasta nn kolmanda laine sanktsioonid.

    Majandussanktsioonidega on lääneriigid jõudnud Venemaa survestamisel etappi, kus pole enam võimalik vältida tagasilööki ka lääne­riikide endi majandusele.
    “Kõige suurem oht majandusele tuleb rahu ja stabiilsuse murenemisest,” sõnastas alustõe ­Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kes on poliitikas veel sellest põlvkonnast, kes mäletab sõjast laastatud Euroopat.
    Venemaa ei ole Malaisia lennuki katastroofi järel Ukraina separatistide toetamist vähendanud. Pigem vastupidi, näitavad nii lääneriikide luure­andmed kui ka Ukrainas jätkuvad lahingud.  Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia ja USA liidrid jõudsid esmaspäeval telekonverentsil üksmeelele, et sanktsioone Venemaa vastu tuleb laiendada. Sama plaanib teha Jaapan. 
    Uued sanktsioonid lõikavad Venemaa riigipankadelt ära võimaluse võtta lääne kapitaliturgudelt laenu, keelavad tehnoloogia ekspordi, mida Venemaa vajab näiteks Arktikas naftamaardlate hõlvamiseks või kildagaasi tootmise arendamiseks (ehkki gaasisektor jääb üldjuhul sanktsioonidest puutumata) ning kehtestavad relvaembargo, ehkki reveransina prantslastele puudutab embargo vaid tulevasi tehinguid. Mistral tüüpi sõjalaevade müük Venemaale ära ei jää.
    Esmaspäeval sanktsioonide ootuses languses olnud Venemaa börsid kosusid eile, kuid rubla oli neljandat päeva surve all. Venemaal tuli laenu­kulude liiga suure tõusu tõttu tühistada järjestikku juba teine rublavõlakirjade oksjon.
    Lõpuks näitab EL hambaid
    “Lõpuks ometi näitab Euroopa Liit Kremlile hambaid. Geopoliitilisel ebakindlusel on majandusele suuremad negatiivsed tagajärjed kui sanktsioonidel, ehkki neid oli vaja,” säutsus Twitteris Rootsi SEB peaökonomist Robert Bergqvist.
    Majandussanktsioonide negatiivsest mõjust ei pääse ka lääneriigid ise. Euroopa suurima majandusruumi ja Euroopas Venemaa suurima kaubanduspartneri Saksamaa ettevõtjate muret on usaldusindeksid indikeerinud juba mitu kuud.
    Mitmed juhid Saksa suurfirmadest – Siemens, Adidas, ThyssenKrupp – on manitsenud sanktsioonidega ettevaatlik olema, sest kaalul on üle 300 000 töökoha ja mullu 88 miljardile dollarile küündinud kaubavahetus. Ka Saksa avalik arvamus on olnud leige – märtsis toetas Venemaa vastu sanktsioonide kasutamist vaid 25% küsitletutest.
    Murdehetkeks sai ligi 300 ohvriga Malaisia reisi­lennuki allatulistamine, mille pardal oli üle 200 süütult hukkunud Euroopa Liidu kodaniku. Eriti vihastas lääne avalikku arvamust viis, kuidas hukkunute säilmeid koheldi, ja see, et katastroofi uurimist tõkestati.
    Vähemalt kolm mõjukat Saksa ettevõtjate ühendust on viimastel päevadel avalikult teatanud, et toetavad karmimaid sanktsioone Venemaa vastu, mõistes, et kannatavad ka ise.
    Saksa tööstus muutis meelt
    Kuna olukord on halvemaks läinud, on uued sanktsioonid vältimatud, ütles Saksamaa masina- ja rasketööstuse föderatsiooni juht Hannes Hesse agentuurile Bloomberg. Sellele valdkonnale on Venemaa küll suuruselt neljas eksporditurg, kuid diplomaatilised pingutused pole tulemust toonud.
    Samuti toetavad  karmimaid sanktsioone ­Saksa Tööstuse Liit ja Ida-Euroopa Suhete Komitee. Ka Saksamaa avalik arvamus on pööranud sanktsioone toetama, ehkki diplomaatilisi jõupingutusi peetakse jätkuvalt väga oluliseks.
    Tagasilöök sanktsioonidest võib pidurdada ­Euroopa suurima majandusruumi majanduskasvu ja kogu euroala majanduse uuesti langusesse viia.
    Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau imestas, et IMF oma viimases maailmamajanduse prognoosis Saksamaa majanduskasvu prognoosi tõstis ja Venemaa prognoosi üllatavalt vähe kärpis (0,2% tasemele). Negatiivne mõju kõigile osapooltele ja kogu maailmamajandusele tuleb tõenäoliselt palju suurem ja võib olla ka selleks välisšokiks, mis kipakas seisus euroala deflatsiooni lükkab.
    Suurbritannia finantssektor pelgab sanktsioonidest kahju, mis võib küündida sadadesse miljonitesse naeladesse. Prantsusmaa kannataks nii pankade kaudu, mis on Venemaale suuri laene andnud, kui ka kaitsetööstuse kaudu relvaembargost. Soome näeb oma majandusele suurimat kahju Venemaa majanduskasvu kidumisest.
    Kõige suurem on sanktsioonide negatiivne mõju siiski Venemaa majandusele.
    Ent taganeda on Putinil raske – Venemaa üles piitsutatud avalik arvamus seda ei mõistaks. Ja kas Putin seda kavatsekski. Ta võis lääne koostöövõimet küll alahinnata, kuid ka lääs võib alahinnata, kui kaugele on Putin valmis Ukrainas minema, ütles ajalehele Wall Street Journal Valge Maja Venemaa poliitika juht Thomas Graham.
    Pane tähele
    ELi laiendatud sanktsioonid:
    keelata Venemaa riiklikel pankadel müüa ELi kapitaliturgudel võlakirju ja aktsiaid.piirata seadmete ­eksporti Venemaa naftatööstuse ­moderniseerimiseks.keelata uued relvamüügi­tehingud Venemaaga.keelata masinate, elektroonika ja muude toodete eksport Venemaale, mida võidakse kasutada ka sõjaliseks otstarbeks.jõustada sanktsioonid pärast juriidiliste tekstide avalikustamist 31. juulil.Lisaks täiendasid liikmesriigid sanktsioneeritavate isikute, üksuste ja asutuste nime­kirja.koordineeritult Euroopa Liiduga lubas täiendavad sanktsioonid avalikustada ka USA.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.