- OMX Baltic0,26%317,84
- OMX Riga0,5%967,4
- OMX Tallinn0,1%2 206,45
- OMX Vilnius0,21%1 495,88
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,83
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
- OMX Baltic0,26%317,84
- OMX Riga0,5%967,4
- OMX Tallinn0,1%2 206,45
- OMX Vilnius0,21%1 495,88
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,83
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis võtmete vastu kodulaenust priiks ei saa
ARVAMUS
Kannatab kohusetundlik laenaja
Jaak Roosaare, investor ja “Rikkaks saamise õpiku” autor
Ilmselt annab seadusemuudatus algselt pankadele ettekäände tõsta nii eluasemelaenude sissemakset kui ka riskimarginaali. Lisaks võib vajalik olla USAs populaarne eluasemelaenu kindlustus. Konkurents pankade vahel ilmselt viib hiljem siingi tingimuste järkjärgulise lõdvendamise poole. Tasuks siiski meeles pidada, et tasuta lõunaid pole olemas ja kui varem maksis hapu laenu kinni konkreetne laenuvõtja, siis uue seadusega sunnitakse pankasid seda riski jagama kõikide laenuvõtjate vahel – ehk siis kaotajaks jääb kohusetundlik laenaja. Teiseks võiks eeldada, et uus seadus mõjutab positiivselt üüriturgu, sest eluasemelaenude kättesaadavus vähemalt algselt väheneks.
Üle kahe aasta menetletud seadus võeti Lätis vastu vaatamata pankade vastuseisule. Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuarist 2015. Seaduse poolt oli kolm neljandiku Seimi liikmetest.
Eestis ei soovi pangad ega poliitikud sama teemat avada.
Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe ütles, et põhimõte "võtmed tagasi" ei ole Eesti tee. „Ma ei toeta Eesti seadusloomes “võtmed pangale ja võlast vabaks” juriidilise arutelu taaskäivitamist,” ütles ta. Tema sõnul juhtisid siinsed pangad 2009. aastal kriisi sisenedes kodulaenude võlaprobleemistikku mõistlikult. „Tol ajal tuli rinda pista umbes 6000 hädas leibkonnaga,“ ütles Rehe. Praegu moodustab kodulaenude jooksev võlgnevus tema sõnul 1,3% portfellist, mis näitab läbimõeldud riskipoliitikat.
Ka SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas on sama meelt. „Usume, et Eestis ei ole vajadust ja põhjust sarnase seaduse rakendamiseks. Meie pered on üldiselt ka majanduskriisis oma kodulaenukohustustega päris hästi hakkama saanud, ulatuslikku kodude realiseerimist pole olnud. Pangad püüdsid ka majanduskriisi haripunktis leida võimalikult palju võimalusi aidata kodulaenu võtnud kliente makseraskustest üle,“ rääkis Messimas.
Endise rahandusministri ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul peaks selline seadusemuudatus olema kooskõlastatud Euroopa Keskpangaga. “Euroopa majanduses tervikuna, ka meil ja Lätis, on pigem probleem selles, et pangad võiksid rohkem laenu anda ja majandust elavdada. Läti muudatus töötab aga sellele vastu,” märkis Sõerd.
KOMMENTAAR
Triin Messimas, SEB eraisikute suuna arendusjuht
Seadus, mille järgi eraisiku pankroti korral vastutab laenusaaja laenu tagasimaksmise eest vaid tagatisvara väärtuse ulatuses, muudab kindlasti päris olulisel määral eluasemelaenude andmise keskkonda ja seeläbi mõjutab nii kodulaenude saamise tingimusi (perede tegelikke võimalusi elamistingimusi parandada) kui kinnisvaraturu toimimist laiemalt.
Seaduse mõtte järgi peaks kodulaenude võtmine muutuma peredele turvalisemaks, sest püsivatesse makseraskustesse sattumise korral ei ole karta n-ö surnud hobuse tekkimist (laenu ülesjäämist pärast kodu müüki). Samas aga ei tähenda see tegelikult seda, et kinnisvara väärtuse vähenemisest tuleneva riski võtavad nüüd pangad lihtsalt enda kanda, vaid pigem seda, et uut kodu osta soovija peab kohe alguses kodu ostmiseks senisest märgatavalt rohkem panustama, ehk siis samuti rohkem riski võtma. Kuna pangad ei saa loota sellele, et kinnisvara hinnad ei lange, kaasneb uue seadusega kindlasti laenusaajapoolse omafinantseeringu nõude märgatav kasv ja võimalik, et ka muude laenutingimuste karmistumine.
Pank peab olema kindel, et saab väljalaenatud raha tagasi. Vastasel juhul on ohus eelkõige hoiustajate nõuete täitmine. Niisiis on tõenäoline, et perede võimalused oma elamistingimusi parandada, halvenevad, uute laenude maht väheneb, kinnisvaratehingud vähenevad ja järgnevad ka muud ebasoovitavad arengud.
Usume, et Eestis ei ole vajadust ja põhjust sarnase seaduse rakendamiseks. Meie pered on üldiselt ka majanduskriisis oma kodulaenukohustustega päris hästi hakkama saanud, ulatuslikku kodude realiseerimist toimunud ei ole ja pangad püüdsid ka majanduskriisi haripunktis leida võimalikult palju võimalusi kodulaenu võtnud klientide makseraskustest üleaitamiseks.
Peame oluliseks, et peredel oleks võimalus kodu soetamiseks laenu võtta mõistlikel/jõukohastel tingimustel ja toetame õiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt võetud laenukohustused/lepingud tuleb täita.
Eestis saab saneerida
Sõerdi sõnul mõjutab “võtmed tagasi” põhimõte eelkõige intressimäärasid, samuti tõusevad panga marginaalid ja omaosaluse määr. Väiksema maksevõimega laenuvõtjatele muutuvad laenud raskemini kättesaadavaks. Sõerd viitas, et Eestis jõustus 2011. aastal võlakaitseseaduse regulatsioon, mis sätestab saneerimismenetluse. Samas ei ole teada, et seda oleks eriti rakendatud.
„2010. aastal, kui seda võlakaitseseadust ette valmistati, oli praegusest erinev olukord. Pärast finantskriisi langesid kinnisvarahinnad ja varade väärtus oli mõnikord madalam, kui laenulepingusse astudes,” sõnas Sõerd. “Praegu on olukord teine, kinnisvarahinnad on tõusnud.”
Seega pole varasemaga võrreldes tema hinnangul nii suurt survet regulatsiooni muuta. “Kui midagi teha, siis pigem selles suunas, et katsuda hinnata, miks ei ole saneerimismenetluse regulatsioon meil praktikas rakendunud,” märkis Sõerd.
“Ka pangad käituvad praegu teistmoodi kui 5–6 aastat tagasi. Riske hinnatakse täpsemalt, enam detailidesse süvenemist nõuab ka pangajärelevalveorgan. Karmistunud on pankade kapitalinõuded. Laenuvõtjate riske, mis seadsid toona laenuvõtjad nii-öelda ühele pulgale, hinnatakse nüüd rohkem diferentseeritult.”
Eesti Võlanõustajate Liidu teatel on kohtutäituritel praegu Eestis sisse nõuda üle 140 000 võla. Rehe sõnul on see väga karm statistika. „See teema vajab toimivat ja resoluutset lahendust,” märkis ta. “Soovitan jälgida nüüd Lätis käivituva seaduse mõju ning selle tagasilööke, kuid olen siiski kindel, et see ei ole Eesti tee.”
Hetkel kuum
Läti karistas panku
Läti valitsuse eesmärk seaduseelnõu algatamisel oli aidata neid, kes võtsid laenu buumi ajal ning kellel tekkisid kriisi ajal makseraskused. Uus seadus aga neid inimesi ei puuduta. “Seaduse alged on 2008. aasta finants- ja majanduskriis, mida Läti elas läbi neljandiku majanduse kokkuvarisemisega,” lausus Läti poliitik ja politoloog Veiko Spolitis. “Väga paljud pidid Lätist ära kolima, sest nad ei suutnud hüpoteeklaenu maksta.”
Spolitis selgitas, et seaduseelnõuga hakati parlamendis riigist lahkujate nimel võitlema. “Seaduseelnõu oli nn karistus pankadele, et nad on lühinägelikult laene andnud. Tegelikult oleks seda seadust vaja olnud kohe algusest peale, et mitte anda võimalust pankadele nii liberaalselt hüpoteeklaene anda. See on viis, kuidas võidelda liiga liberaalse pankade laenupoliitikaga,” selgitas Spolitis. Ta on seisukohal, et seadus tuli küll hiljavõitu, kuid on arukas. “Pankade ja krediidiasutuste kõige suuremad etteheited on, et buumiaegseid laenuvõtjaid see seadus ei aita.”
Noortel raske kodulaenu võtta
Läti kommertspangad ja keskpank on seadusemuudatuse vastu, väites, et see tõstab intressimäärasid ja laenuvõtja omavastutuse ulatust. Samuti on nad märkinud, et seadus ei lähe kokku riikliku programmiga, mis peaks aitama noortel peredel eluaset soetada.
Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni hinnangul muudab seadus hüpoteeklaenude andmist, aeglustab majanduse arengut ning Läti perede elutingimuste paranemist. “Meie sõnum valitusele oli, et selline seadusemuudatus võib halvasti mõjuda noorte võimalusele hüpoteeklaene võtta,” ütles assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Baiba Melnace Äripäevale.
Melnace põhjendas, et ilmselt hakkavad pangad nõudma esimest sissemaksu 10% asemel 30–40%. “Sellist summat koguda on palju raskem,” tõdes ta. Spolitis sõnul tõuseb seadusega Läti kinnisvaraturu tase, ent samas möönis ta, et seadus karistab lastega noorperesid, kellel ei ole esimeseks sissemakseks raha.
Läti uus valitsus tuleb esimesele istungile 4. novembril, kommertspangad loodavad, et uus valitsus vaatab seaduse üle. Spolitis ütles, et kui piisavalt paljude parlamendisaadikute huvigrupp oleks noored pered, võidaks parandus sisse viia, kuid tema sõnul ei ole hetkel sellist huvigruppi, kes karjuks piisavalt valjult, et keegi hakkaks tõesti seadust muutma.
Hetkel kuum
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele