Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala päästefondist käigus kümnendik

    ESMi osakonnajuht Andres Sutt joonib alla, et ­euroala seis on mõne aasta taguse ajaga võrreldes oluliselt paranenud. Foto: Andras Kralla, Äripäev

    Euroopa alalise päästefondi ESMi ja selle eelkäija EFSFi panus on olnud väga oluline, et ­euroala on alles ja laieneb, ütleb ESMi osakonnajuht Andres Sutt.

    Tegelikkus on osutunud kardetust edukamaks – viiest abi vajanud riigist on praeguseks klientideks  jäänud vaid kaks ning 90% päästefondi laenuvõimest on kasutamata. 
    Kui palju on ESMis vabu vahendeid?
    Natuke üle 450 miljardi euro. Hispaania ja Küpros on ainsad programmid, mis ESMist on rahastatud. Mõlema programmi maht on kokku 50,3 miljardit eurot.
    Mis selle rahaga plaanis on – kuuldavasti tahab Euroopa Komisjoni uus president Jean-Claude Juncker sellest rahastada oma 300 miljardi euro suurust investeeringute paketti.
    Juncker on palunud ESMi tegevdirektoril Klaus Reglingil võimalusi analüüsida. Kuid ESMi aktsionärid ei ole selles üksmeelel ning ilma aktsionäride ühehäälse otsuseta ei ole ESMile lisaülesannete andmine võimalik.
    Kas ESMi alusdokumendid lubavad sellist rahakasutust?
    ESMi leping seda ette ei näe. Selleks tuleb ESMi lepingut muuta ja seda saab teha vaid 18 ESMi liikmesriigi konsensusliku otsusena.
    Euroopa Komisjoni asepresidendi kandidaat Jyrki Katainen ütles, et ESMi raha tuleks hoida pigem reservis, kuni  selguvad Euroopa pankade n-ö tervisekontrolli tulemused. Äkki tuleb ootamatusi?
    Ootame ära, oktoobri lõpp on lähedal. Samas – kui on räägitud, et Euroopa pangad on kõige nõrgemad ja et sealt tuleb üks tohutu suur kohustus, siis tegelikkus on see, et Euroopa pangad on kriisi algusest oma kapitalipositsiooni parandanud umbes 450 miljardi euro võrra. Nende kapitaliseeritus on globaalselt üks tugevamaid.
    Miks nad siis laenu ei anna?
    Kuskil antakse, kuskil antakse vähem. Alati on ka see küsimus, kas pangad ei ole suutelised raha andma või et ettevõtted ei investeeri, sest ei näe, kust kasv peaks tulema. Kui vaadata raha hinda, siis intressimääradega enam madalamale minna ei saa.
    Aga kui sealt tuleb mingi auk, siis ESMist tuleks kate?
    ESM on jätkuvalt kriisihaldusmehhanism ja võimekus on olemas, kui riik vajab abi. Ja võrreldes kriisi algaastatega, kus räägiti ainult abipakettidest, siis mida aeg edasi, seda selgemaks on läinud panga omanike ja võlausaldajate panuse olulisus.
    Et esmalt vastutab pank, selle omanikud ja võlausaldajad, siis panga koduriik ja ESM on kõige viimane?
    ESM on tõesti järjekorras kõige tagumine.
    Kui Eesti panustas ESMi, oli palju juttu, et see on investeering. Palju me siis teeninud oleme?
    Kõige suurem kasu on ikkagi see, mida rahanumbrites mõõta on keeruline, et euro on sellisel kujul jätkuvalt alles. Eesti kõige olulisem investeeringute ja kaubanduspartner.
    Laenud on väga pikaajalised, mis on teinud võla jätkusuutlikuks vaatamata suhteliselt kõrgele tasemele. Kõige pikem tagasimakse aeg on Kreeka laenudel, keskmiselt 32 aastat. Intressid on väga madalal, kuskil 1,5 protsendi kanti. Meie arvutuste järgi on Kreeka võib-olla sellest võitnud üksi 2013. aastal suurusjärgus 4,5% SKPst ehk ligi 8,6 miljardit. Ühel või teisel moel on see kõik aidanud ka Eesti majandust.
    Kui OECD hindas mullu oma liikmeid, kes on kõige rohkem struktuurireforme ellu viinud, siis esiviisikus oli neli programmiriiki – Kreeka, ­Iirimaa, Portugal ja Hispaania. Viies riik oli Eesti. Kõigi puhul võib rääkida sisulisest paranemisest.
    ESM dividende ei ole maksnud, eelmise aasta kasum oli 254 miljonit eurot. Raha läheb tagasi reservi. EFSFis samamoodi, kui kasum tekib. Meie eesmärk on tagada, et  80 miljardi euro suurune sissemakstud kapital säiliks. See annab meile võimaluse laenata turgudelt väga madalate intressidega ja hoida programmiriikide laenuintressi madala.
    Soome nõudis ainsa riigina Kreekalt garantiisid, mida nad sellest n-ö kaotasid?
    ESMi puhul: kui teised maksid põhikapitali sisse neljas osas, siis Soome pidi kohe maksma. Oli nende valik.
    Kas pankade otsefinantseerimine ESMist on nüüd võimalik, selleks ESM ju algselt loodi?
    Instrument on kokku lepitud, kuid ei ole veel formaalselt osas riikides – sealhulgas Eestis – heaks kiidetud. Peab käima parlamentide kaudu.
    Mis riskid on üleval, kus ESMi raha võiks vaja minna?
    Kui küsida, kas keegi on ukse taga küsimas, siis seda ei ole. Seda võib ka teistpidi pöörata – fakt, et ESM on olemas, võimaldab mõnel riigil turupõhist rahastamist saada. Investorid teavad, et on olemas toimiv ja ennast tõestanud kriisihaldusmehhanism.
    Palju on laenu võetud ja kes on suuremad võlausaldajad?
    EFSFst ja ESMist kokku on praeguseks rahastatud umbes 230 miljardit eurot. Investorbaas on jämedalt öeldes pool Euroopast, ­Aasia osakaal on 20–30 protsenti, ülejäänud on muu maailm. Alustati sisuliselt nullist, keset kriisi, kuid oleme suutnud raha laenata väga konkurentsvõimelistel tingimustel. Võrreldav Euroopa Investeerimispangaga. 
    Kreeka võlakoorem on ca 170% SKPst, see ei ole jätkusuutlik. Kreekal on poliitiline kokkulepe, et riik saab uuesti võlakergendust, kui saab eelarve struktuursesse ülejääki. Kust see leevendus tuleb, kui intressimäärad on juba nii madalal? Laenu tähtaeg 100 aasta peale?
    Kreeka on juba praegu väga palju võitnud. Meie laenud on väga pika tähtajaga ning väga madala intressiga ja seetõttu on võlg jätkusuutlik. Kas astutakse veel mingeid täiendavaid samme võlakoorma vähendamiseks või mitte, on euroala rahandusministrite pädevuses  konsensuslikult otsustada.
    Mis ESMist edasi saab? Euroala oma valuutafond?
    ESMi maksimaalne laenuvõime on 500 miljardit eurot, aga me ei eelrahasta oma tegevust. Laename turult ainult selleks, et rahastada ESMi abiprogramme. Meie praegune mandaat on, et oleme kriisihaldusmehhanism. Kas 10 aasta pärast on mandaat sama või on lisandunud teisi ülesandeid, on euroala rahandusministrite otsustada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.