Euroala päästefondist käigus kümnendik

Tegelikkus on osutunud kardetust edukamaks – viiest abi vajanud riigist on praeguseks klientideks  jäänud vaid kaks ning 90% päästefondi laenuvõimest on kasutamata. 

Kui palju on ESMis vabu vahendeid?

Natuke üle 450 miljardi euro. Hispaania ja Küpros on ainsad programmid, mis ESMist on rahastatud. Mõlema programmi maht on kokku 50,3 miljardit eurot.

Aga kui sealt tuleb mingi auk, siis ESMist tuleks kate?

ESM on jätkuvalt kriisihaldusmehhanism ja võimekus on olemas, kui riik vajab abi. Ja võrreldes kriisi algaastatega, kus räägiti ainult abipakettidest, siis mida aeg edasi, seda selgemaks on läinud panga omanike ja võlausaldajate panuse olulisus.

Et esmalt vastutab pank, selle omanikud ja võlausaldajad, siis panga koduriik ja ESM on kõige viimane?

ESM on tõesti järjekorras kõige tagumine.

Kui Eesti panustas ESMi, oli palju juttu, et see on investeering. Palju me siis teeninud oleme?

Kõige suurem kasu on ikkagi see, mida rahanumbrites mõõta on keeruline, et euro on sellisel kujul jätkuvalt alles. Eesti kõige olulisem investeeringute ja kaubanduspartner.

Laenud on väga pikaajalised, mis on teinud võla jätkusuutlikuks vaatamata suhteliselt kõrgele tasemele. Kõige pikem tagasimakse aeg on Kreeka laenudel, keskmiselt 32 aastat. Intressid on väga madalal, kuskil 1,5 protsendi kanti. Meie arvutuste järgi on Kreeka võib-olla sellest võitnud üksi 2013. aastal suurusjärgus 4,5% SKPst ehk ligi 8,6 miljardit. Ühel või teisel moel on see kõik aidanud ka Eesti majandust.

Kui OECD hindas mullu oma liikmeid, kes on kõige rohkem struktuurireforme ellu viinud, siis esiviisikus oli neli programmiriiki – Kreeka, ­Iirimaa, Portugal ja Hispaania. Viies riik oli Eesti. Kõigi puhul võib rääkida sisulisest paranemisest.

ESM dividende ei ole maksnud, eelmise aasta kasum oli 254 miljonit eurot. Raha läheb tagasi reservi. EFSFis samamoodi, kui kasum tekib. Meie eesmärk on tagada, et  80 miljardi euro suurune sissemakstud kapital säiliks. See annab meile võimaluse laenata turgudelt väga madalate intressidega ja hoida programmiriikide laenuintressi madala.

Soome nõudis ainsa riigina Kreekalt garantiisid, mida nad sellest n-ö kaotasid?

ESMi puhul: kui teised maksid põhikapitali sisse neljas osas, siis Soome pidi kohe maksma. Oli nende valik.

Kas pankade otsefinantseerimine ESMist on nüüd võimalik, selleks ESM ju algselt loodi?

Instrument on kokku lepitud, kuid ei ole veel formaalselt osas riikides – sealhulgas Eestis – heaks kiidetud. Peab käima parlamentide kaudu.

Mis riskid on üleval, kus ESMi raha võiks vaja minna?

Kui küsida, kas keegi on ukse taga küsimas, siis seda ei ole. Seda võib ka teistpidi pöörata – fakt, et ESM on olemas, võimaldab mõnel riigil turupõhist rahastamist saada. Investorid teavad, et on olemas toimiv ja ennast tõestanud kriisihaldusmehhanism.

Palju on laenu võetud ja kes on suuremad võlausaldajad?

EFSFst ja ESMist kokku on praeguseks rahastatud umbes 230 miljardit eurot. Investorbaas on jämedalt öeldes pool Euroopast, ­Aasia osakaal on 20–30 protsenti, ülejäänud on muu maailm. Alustati sisuliselt nullist, keset kriisi, kuid oleme suutnud raha laenata väga konkurentsvõimelistel tingimustel. Võrreldav Euroopa Investeerimispangaga. 

Kreeka võlakoorem on ca 170% SKPst, see ei ole jätkusuutlik. Kreekal on poliitiline kokkulepe, et riik saab uuesti võlakergendust, kui saab eelarve struktuursesse ülejääki. Kust see leevendus tuleb, kui intressimäärad on juba nii madalal? Laenu tähtaeg 100 aasta peale?

Kreeka on juba praegu väga palju võitnud. Meie laenud on väga pika tähtajaga ning väga madala intressiga ja seetõttu on võlg jätkusuutlik. Kas astutakse veel mingeid täiendavaid samme võlakoorma vähendamiseks või mitte, on euroala rahandusministrite pädevuses  konsensuslikult otsustada.

Mis ESMist edasi saab? Euroala oma valuutafond?

ESMi maksimaalne laenuvõime on 500 miljardit eurot, aga me ei eelrahasta oma tegevust. Laename turult ainult selleks, et rahastada ESMi abiprogramme. Meie praegune mandaat on, et oleme kriisihaldusmehhanism. Kas 10 aasta pärast on mandaat sama või on lisandunud teisi ülesandeid, on euroala rahandusministrite otsustada.