Tarmol kohe tulevad head mõtted!

04. märts 2015, 13:45
Edukas Eesti 2014
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150304/NEWS/150309812/AR/0/AR-150309812.jpg

Eduka Eesti arvamuskonkursile laekunud ideede seas on tänavu nii erakordselt konkreetseid teostatavaid ideid kui ka laiahaardelisi visioone. Enim tõstetakse esile Tarmo Tanilase, Ahto Lobjaka ja Rainer Aunpu lugusid.

Investor Raivo Hein, kellele see konkurss enda sõnul väga meeldib ja kes võitis eelmisel aastal kolmanda auhinna, kiidab enim eelmise aasta 10 000eurose peaauhinna võitja Tarmo Tanilase tänavusi ideesid.

„Tarmol kohe tulevad need head mõtted,“ imetleb ta. „Arusaamatu, miks riik neid kasuta.“ Need sõnad käivad Tanilase ettepaneku kohta emiteerida riigivõlakirju ja osta tootlikke varasid. Poole vahendeid suunaks Tanilas kohalikesse infrastruktuuriprojektidesse, teise poolega aga looks pikaajalise strateegiliste investeeringute fondi.

Seda Tanilase lugu kiidab ka kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik, kes tunnustab teksti leidlikku vormi: tekst on üles ehitatud Eduka Eesti konkursi võiduideena: autori kujutluspildis on Eesti selle idee juba ellu viinud ning saavutanud sellega suure edu Euroopale murdeliselt raskel ajal.

Heinale meeldib ka Tanilase idee seada sisse riigistrateegi ametikoht. „Seda mõtet olen juba ammugi ka ise mõelnud,“ räägib ta. Vaarik lisab kriitikanoodi: „Paljud konkursile saadetud artiklid näevad lahendusi mingites uutes ametikohtades või agentuurides, selle taga paistab frustratsiooni demokraatliku paljususe ees.“

Kapitali kättesaadavuse mure

Ettevõtja Karli Lambot tõstab esile Rainer Aunpu lugu, mis juhib tähelepanu ettevõtja vajadusele uut tüüpi laenude järele, mida peaks garanteerima riik. „Ettevõtlusele stardilaenude garanteerimine on idee, mis vääriks süvenemist ja kaalumist,“ ütleb ta. „Eeldus on muidugi, et garantiisid ei väljasta poliitiliselt kontrollitud agentuurid.“ Vaarik seevastu märgib, et kapitali kättesaadavus on tõesti tõsine probleem, kuid seda tuleks lahendada teisiti.

Lambot kiidab Ahto Lobjaka teksti „Piiritu Eesti“, mis sõnastab vajaduse luua riigist lahkunud elanike hõlvamise aktiivne poliitika. Lobjakas rõhutab tarvidust määratleda Eestit enda tema kaudu identifitseerivate inimeste, mitte riigipiiride kaudu.

„Ilmselt selle konkursi üks sisulisemaid ja strateegilisemaid ideid,“ nendib Lambot, „kuid samas sisaldab see konflikti. Eestluse idee üle vaidlemine peaks olema loomulik ja pidev protsess, mitte kuidagi tabude piirile lükatud. Sootsiumi kuulumine peab olema piisavalt raske ja seeläbi äratuntav. „Idee liigub samas suunas e-residentsusega ja täiendab seda,“ kommenteerib Vaarik. „Mõtte edasiarendused on väga põnevad. Kuid milleks liialdada võõrsõnadega?“

Tunnustust pälvis Kristjan Hänni idee euroopaliku seadusandluse eeskujul paremini kaitsta väikeaktsionäride õigusi. „Vaadates BLRT sõda väikeaktsionäridega toetan seda mõtet,“ sõnas Hein. „Tihtipeale on nad suurte jaoks praht ja neist astutakse üle. Väikeaktsionärid tuleb tõsta au sisse!“ Ka Lambot tunnustab. „Väga lihtne, arusaadav ja praktiline ettepanek. Väikeaktsionäride õiguste suurendamine ning täpsem reguleerimine peaks mõjuma positiivselt siinse väärtpaberituru arengule“. Vaarik on skeptiline: „Tehniliselt ilmselt oluline asi, aga kas see ületab teiste, suurema haardega ideede mõõtu?“

Suure Venna kartjate õudusunenägu

Tähelepanu äratab Priit Pekarevi idee asendada PIN-kood sõrmejälgedega. „Orwellliku ühiskonna kartjate õudusunenägu,“ iseloomustab Hein. „Mõtet võib laiendada sinnamaale, et iga kord, kui sõrmejälje annad, teab Suur Vend, kus sa oled ja mida sa teed. Aga muidu kiiduväärt mõte, vabastab inimesed numbrite meelespidamisest või PIN-koodide rahakoti vahel hoidmisest.“ Vaarik sõnab: „Nagu kunagi ütles üks turvaekspert: tõenäoliselt ei taha sa oma turvalisust sõltuma panna mingisugusest tunnusest, mida sa ei saa vajaduse korral vahetada.“

Silma jäi ka Mikk Talpsepa mahukas „Eduka Eesti manifest“. „Nõustun mõttega, et meie populatsiooni dünaamika on Eesti riigi kesksemaid probleeme,“ tähendas Lambot. „Sündimuse kasvu asendamine sisserände motiveerimisega on nõrga ühiskonna enesepettus. Laste sündimuse oluliselt suurem rahaline toetamine on arukas, kuid missugusel viisil täpselt, see vajaks suuremat diskussiooni.“ Vaarik tunnistab, et ideedel on lendu, kuid kahjuks liiga mitmes suunas.

Toimetuse hinnangul on tänavuse Eduka Eesti saak oluliselt kõrgema tasemega kui kahel eelmisel hooajal. Tähepandav on, et seekord laekus suur hulk originaalseid ja hästi argumenteeritud ideid konkursi viimastel päevadel ja lausa viimastel minutitel. Varasematel aastatel on kirjutamise viimasele hetkele jätnud vaid õnneõngitsejad.

Valik Eduka Eesti ideid:

Meelis Liivlaid, "Karistame vähem, nõustame rohkem"

Edukuse poole sihtimisel on üheks lahenduseks kujundada haldusaparaat ümber nii, et kohati üksteist dubleerivad sanktsiooniõiguslikud asutused muutuvad nõustamisasutusteks.

Rainer Aunpu, "Ettevõtjad vajavad alustamiseks uut tüüpi laenu"

Loome riigi garantiiga ettevõtjalaenu, mis oleks täiesti ettevõtte laenudest.

Mikk Talpsepp, "Eduka Eesti manifest"

Mahukas reformikava paljude ettepanekutega, mis haarab laia valiku teemasid.

Rait Kaarma, "Eesti vajab püsivat ärikeskkonna revolutsiooni"

Targa majanduse mõttes on hädatarvilik ka ärikeskkonna püsiv reform. Peame muutma Eesti finants- ja ärikeskkonna regulatsiooni pidevalt uuenevaks ja tunnistama inglise keele mitteametlikuks asjaajamiskeeleks.

Reet Teder, "Säilitagem välismaal töötaja maksuside Eestiga"

Ettepanek luua tulumaksu väikese osa, kuni 10% protsendi, ümbersuunamise võimalus.

Ahto Lobjakas, "Piiritu Eesti"

Eesti peab looma diasporaapoliitika, et aktiivselt taashõlvata riigist lahkunud elanikke. Sellega peaks kaasnema laiem paradigmamuutus: defineerimaks Eestit temaga identifitseerivate inimeste, mitte füüsiliste riigipiiride kaudu.

Hendrik Roosna, "Lõpetame pseudoinvesteeringud"

Riigihangete kompetentsi tuleks koondada rahandusministeeriumi alla, riigihangete amet võiks olla avaliku sektori tellimuste täitja, kuhu koonduvad hangete läbiviimise parimad kogemused ja teadmised. 

Maire Forsel, "Eluõigust maaettevõtlusele!"

Nappuseühiskonnas on pisikesele Eestile elutähtis, et maale liiguksid nii raha kui ka inimesed. Maale maksuerisused.

Rainer Kattel, "5 sammu majanduspoliitika parandamiseks"

Eesti vajab uut majanduspoliitilist konsensust vahendite kohta. Selleks võiks olla majanduspoliitiline patriotism.

Herki Hälvin, "Koolitame Kalevipojad IT-spetsialistideks"

Pakume Eestist lahkunud inimestele võimaluse ümber õppida IT-spetsialistideks, keda tööjõuturg väga vajab.

Toomas Taube, "Maksusoodustus tubli lapse vanematele"

Seome üles­kasvatatud laste edasise tegevuse ja Eestile kasu toomisega.

Imre Mürk, "Arengupank tooks kokku ametniku ja ettevõtja"

Eesti majanduselu edendamiseks on otstarbekas luua tugev Eesti Arengupank, millel on investori, visionääri, ettevõtete ja ametnike koostöö korraldaja ning kreeditori roll.

Tarmo Tanilas, "Ostame tootlikke varasid"

Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse. Pool laekunud vahenditest tuleb suunata kohalikesse taristuprojektidesse, teise poole riigivõlakirjade emiteerimisel laekunud rahaga loome pikaajalise strateegiliste investeeringute fondi.

Mari Eek, "Saadikute arv sõltugu Eesti elanike arvust"

Lisaks riigikogu liikmete arvu vähendamisele tuleks see ühtlasi siduda Eesti rahvaarvuga. Praeguse seisuga võiks saadikuid olla 67.

Mait Raava, "Teaduspõhine innovatsioon avab ukse maailma"

Et Eesti ettevõtted oleksid globaalses konkurentsis edukad, tuleb ettevõtluse toetuste lõviosa anda teaduspõhisele innovatsioonile.

Matthias Luha, "Haridus vajab kaks korda rohkem raha"

Et Meybaumid, Hinrikused ja Käärmannid kasvataksid oma lapsed üles Eestis, tuleb siin pakkuda maailma parimat koolisüsteemi. Selleks tuleb haridusse suunata senisega võrreldes kaks korda rohkem raha.

Tarmo Tanilas, "Ametnikule preemiaks riigivõlakirjad"

Ettepanek motiveerida nii personaalseid majanduslikke eesmärke edukalt täitvaid tippametnikke kui ka alla 40aastasi erasektorisse suunduvaid riigitöötajaid riigivõlakirjadega.

Kristjan Hänni, "Väikeaktsionäri õigused seadusse"

Ettepanek väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta. Väikeaktsionäridele anda õigus infole ja dividendidele.

Priit Pekarev, "II pensionisammas toeks eluaseme ostmisele"

Teise pensionisamba vahenditega võiks maandada eluasemelaenuga seotud krediidi- ja tururiski, kattes ära omakapitalinõude eluasemelaenu väljastamisel.

Gert Jostov, "Estonomicsi kolm vaala"

Välisinvesteeringute soosimine, ekspordi soosimine ja töökuse väärtustamine.

Tarmo Tanilas, "Riik vajab strateegi"

Ettepanek seada sisse poliitiliselt sõltumatu riigistrateegi ametikoht, kelle peamiseks ülesandeks on arengukavade väljatöötamine. Riigistrateeg peab kujunema ka usaldusisikuks ettevõtjate ja poliitikute vahel.

Ivo Rull, "Loome Eesti maineagentuuri"

Maine poolest suureks saamisele aitaks kaasa maineagentuuri loomine, mis tegeleks meie suure loo rääkimisega kogu maailmas.

Priit Pekarev, "PIN-koodi asemele sõrmejäljed"

Et mitte ilma jääda oma senisest edust, tuleb PIN-koodid asendada sõrmejälgedega.

Jaak Roosaare, "Pensionifondid vajavad revolutsiooni"

Ettepanek luua riiklikult reguleeritud pensionifond, mille raames mittetulundusliku fondihalduri teenustasud läheksid osakuomanike vahel jagamisele. Teiseks on vaja lubada 100% aktsiariski võtvad fondid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2015, 13:51
Otsi:

Ava täpsem otsing