Soome vajab madalamaid palku ja rohkem töökäsi

Võrreldes Soome peamiste ekspordipartneritega Euroopa Liidus Rootsi ja Saksamaaga on Soome kulutase 15-20% kõrgem, mis eeldab väga suure korrektsiooni vajadust.

Sisseränne osa Põhjala mudelist

Elanikkonna kiire vananemine tähendab aga seda, et Soomelgi tuleb sarnaselt teiste Põhjala riikidega uks sisserändajatele laiemalt lahti teha.

„Tööjõu sisserändest on saanud eluliselt tähtis osa Põhjala majanduskasvus,“ nenditakse raportis. Seda ressurssi on Taani, Norra ja Rootsi Soomega võrreldes oluliselt enam ära kasutanud. Rootsis näiteks kasvas hõive aastatel 2010-2015 300 000 inimese võrra, kellest poole moodustasid väljaspool Rootsit sündinud inimesed. Norras on sisserändajate osa hõive kasvus olnud viimastel aastatel juba 80%.

Borgi käekirja, kui lähtuda tema ametiajast Rootsi rahandusministrina, kumab raportis nii hoiakust, et globaalse majanduse nii ebakindlas seisus „oleks äärmiselt riskantne ja vastutustundetu lasta avaliku sektori võlal kasvada“, kui ka rõhuasetusest sellele, et Soomel on vaja rohkem inimesi tööturule tuua. Vastasel juhul ei ole heaoluühiskond praegusel kujul mõeldav.

Borgi ja Vartaineni välja pakutud strateegia koosneb kolmest komponendist, mida tuleks rakendada koos.

Palgatõusule pidur peale

Esmalt on vaja ohjeldada palgakulusid, et taastada Soome konkurentsivõime. Sest nagu analüüsist nähtus, johtuvad paljud Soome probleemid ekspordisektorist. Lahendus võiks olla, et tööturu osapooled panevad ise paika sellise mudeli, mis Soome palgakulude tõusu järgnevatel aastatel peamiste ekspordipartneritega võrreldes madalamal hoiaksid. Just ekspordisektor peaks Soome majanduses olema palgatõusu dikteerija, üle 0,5% ei võiks palgatõus olla. Nii oleks Soome tööstusel jälle julgust investeerida ja tootmist laiendada, vastasel juhul paneks aga kulude tõus uuele kasvule kiiresti kammitsa peale.