- OMX Baltic0,05%318,07
- OMX Riga−0,85%956,85
- OMX Tallinn−0,27%2 199,87
- OMX Vilnius0,05%1 498,79
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,93%10 758,67
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,05%318,07
- OMX Riga−0,85%956,85
- OMX Tallinn−0,27%2 199,87
- OMX Vilnius0,05%1 498,79
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 1000,93%10 758,67
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumehed investeerivad säästmise nimel
Põllumajandussektoris on sel aastal tehtavate investeeringute eesmärk tootmise efektiivsemaks muutmine ja senisest säästlikum tegutsemine.
Piimatootja Tõntso Agro OÜ juhatuse liikme Triinu Kõressaare sõnul on sel aastal kõige olulisemad piima omahinna alandamiseks tehtavad investeeringud. “Planeerime 325pealise lüpsilauda ehitust selle aasta teise kvartali lõppu ja kolmandasse kvartalisse. Kuigi arvutused näitavad, et sellise investeeringuga muutub toorpiima omahind ettevõtte jaoks oluliselt madalamaks, sõltub ehitus panga otsusest,” täpsustas Kõressaar.
Sel aastal jäävad Tõntso Agrol ära madala ning kvootide kadumisest tingitud ennustamatu piima hinna tõttu teised lähiaastateks plaanitud investeeringud. “Näiteks vanade hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ning uue poegimislauda ehitamine,” loetles Kõressaar. “Püüame kuidagi teisiti hakkama saada. Investeerime vaid tootmise efektiivistamisse ning seeläbi toorpiima omahinna alandamisse, et kindlustada ettevõtet kõikuva piima hinna vastu,” selgitas Kõressaar.Eripalgeline investeerimiskliima
OÜ Farmer Saidafarm juhi ning Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava sõnul on tänavune investeerimiskliima põllumajanduses eripalgeline. “Seda eelkõige seetõttu, et tervikuna viibime lokaalses ületootmise sfääris. Piima ja liha on turul rohkem kui turgu – ostujõulisi kliente haardeulatuses. Tähelepanu ahmivad tarkpead kombineerivad sõnaseadeid, kuis põllumehed jällegi seda ja toda oleksid pidanud tegema, mida arvestama ja tegemata jätma. Tegelikkus on selles, et põllumehed niisamuti kui teisedki saavad elada vaid olemasolevas hetkes. Lehm ega siga pole Ukraina sündmusi genereerinud ega pea seetõttu ka nälgima,” märkis Särgava.
Selle aasta investeerimise märksõnadeks on Särgava sõnul energia ja tööjõu säästmine. Samas näitavad Särgava sõnul esmased investeeringumeetmed, et usku peatsesse paremaks minekusse jätkub küllaga. “Meetmed said taotlusi täis. Hetkel õigustavad end paremini väiksemad, lühikese tasuvusajaga projektid, mis kohe säästu annavad. Niisamuti liisinguprojektid, kus tagatis jääb “likviidseks”,” täiendas ta.
Saidafarm, mis töötleb oma toodangu valmis kaubaks, lisab võimalust nihutada ressurssi vajaduse korral töötlemiselt tootmisele ja vastupidi. “Meie piirdume tänavu väikeprojektidega, millest suurim on 165 hobujõuga traktor. Kui lisame liblikniiduki, teeb ehk üks mees mitme mehe töö,” märkis Särgava. Igal aastal muretseb ettevõte paar põlluriista, ülejäänuga värskendatakse piimatööstust.
ASi Tartu Agro juhataja Avo Mölderi sõnul tegelevad nad nii teraviljakasvatuse kui ka lihatootmisega, ent kuna näiteks teravilja ja rapsi hinnad on langenud pärast koristust koguni 20%, ei saa investeeringutele tänavu mõelda. Kaalukas faktor on ka paljude toetuste ärajäämine. “Piima hind on teatavasti võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga langenud tervelt 40%,” märkis Mölder, lisades, et kuna ettevõte osteti kunagise riigimajandi käest ära, kuid selle hinda makstakse tagasi tänaseni, on ka see suur kulu. “Kuna energia, loomade sööda ega ka palgafondi pealt me kokku hoida ei saa, ei jää investeeringuteks võimalust.”
Kommentaar
Enneolematu tung investeeringutoetustele
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra
Põllumeestel, eriti piimakarja pidajatel ja seakasvatajatel, on üks hullemaid surutisi taasiseseisvumisest peale. Hullem oli vaid esimestel iseseisvusaastatel, kui ka Vene turg ära kukkus. Piimahinnad ei kata juba pool aastat tootmiskulusid, seakasvatajatel pole oma liha kuhugi panna. Selle on põhjustanud Vene embargo. Ka teraviljahinnad olid eelmisel aastal kolmandiku võrra madalamad kui tavaliselt.
Vaatamata ülikeerulisele ajale tuleb ellu jäämise nimel siiski investeerida – lootuses, et sellel ja järgmisel aastal hinnad stabiliseeruvad. Reeglina on põllumehel võimalik investeerida vaid siis, kui tuleb taha ka ELi tugi ja PRIAsse esitatud investeeringutaotlus rahuldatakse. Uue programmiperioodi esimene taotlusvoor on lõppenud. Sellist tungi investeeringutoetuste saamiseks pole veel kunagi olnud – taotlusvoorus oli raha 27 miljonit, taotleti aga 91 miljonit.
Arvud võivad asjaga mitte kursis olijale jätta mulje, et põllumehed elavad hästi ja suudavad ka investeerida. Tegelikult see nii ei ole. Taotlus sisaldab ka äriplaani, kus tuleb ära näidata kasum ja müügitulu – kui need numbrid on halvad, siis kukud konkurentsist välja. Aluseks tohtis selles taotlusvoorus võtta 2013. aasta, mil nii piima- kui ka viljahinnad olid normaalsed ja kolmandik meil toodetud sigadest läks Venemaale. Enamik, kes taotluse esitas, tegi seda lootuses, et turu olukord paraneb. Kui PRIAst saabub positiivne otsus, siis on aega investeeringut ellu viia kaks aastat – kui turg jääb aga madalseisu, siis lihtsalt ei investeerita ja loobutakse toetusest. Kui aga taotleda investeeringutoetust, võttes aluseks 2014. või 2015. aasta bilansi, on väga vähestel võimalus kätte saada hindepunktid, mis võimaldavad tuge saada.
Globaalsest konkurentsist on meie põllumehed väljas, sest ka uus valitsus ei leidnud kümmetkonda miljonit riigipoolse lisatoetuse maksmiseks. Seda tegid aga meie naabrid Läti ja Leedu ja isegi Soome, kus piima hind on meie hinnast kolmandiku võrra kõrgem.Olematu abi on ka rohkelt reklaamitud Jaapani turu avanemine – selle lepingu järgi saadavad piimatööstused sinna juustukoguse, mis võrdub 2% Eesti piimatoodanguga.
Kõige nukramas seisus seakasvatus
“Need, kes ise müüa ei saa, ise tappa ei saa, need lõpetavad tegevuse. Seni ei olnud meil selget prioriteetharu, kuid praegustes tingimustes oleme ka meie sunnitud seakasvatusega lõpparve tegema,” tõdes Mölder. Optimismiks annab põhjust asjaolu, et ettevõtte piima- ja lihamüük on tänavu läinud vaatamata keerukatele oludele võrdlemisi hästi ning nõnda säilis võimalus otsetoetustele. “Saame sellegipoolest teha vaid kriitilisi, hädapäraseid investeeringuid, ilma milleta me ei saaks,” märkis ta.
Valgamaa Põllumeeste Liidu juhi Jaan Bachmanni sõnul on paljudel liidu liikmetel soov ja ka vajadus investeerida tehnoloogiasse ja ka ehitistesse. “Paljud taotlesid ka investeeringu toetust märtsis lõppenud investeeringute meetmest. Nagu teame, ületasid vabariigis taotlused väga mitmekordselt meetmes olnud vahendeid. Aga üldiselt on põllumehed väga tõsistes raskustes piima ja liha madalate kokkuostuhindade tõttu,” kinnitas Bachmann. “Arvan, et riik peaks põllumajandusse ja maaellu tervikuna suhtuma palju tõsisemalt,” lisas ta.
134 põllumajandussaaduste tootjat koondava põllumeeste ühistu KEVILI juhi Meelis Annuse sõnul sõltub ühistu investeeringute maht toetustest. “Hetkel on otsustatud, et koos toetusega investeerime kokku 1,1 miljon eurot. Kui aga toetust ei saa, siis investeerime omavahendite piires 400 000 eurot. Investeeringu sisuks on meie teraviljaelevaatori laiendus, suurendame hoidlate mahtu,” ütles Annus.Maasikakasvataja toetust ei küsi
Maasikakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtte Kindel Käsi OÜ juhatuse liikme Valdis Kaskema sõnul on neil tänavu plaanis investeerida tootmisistanduse rajamisse, ehitada laohoone ning välja vaheteda liikuvtehnikat. “Plaanime nimetatud investeeringud teoks teha laenu ja liisingu abil. PRIA toetusi taotleda pole meil kavas,” märkis Kaskema.
Hetkel kuum
Läga kompleksteenusele, maisi külvamisele ja koristamisele, silo hekseldamisele ning erinevatele masinateenustele keskendunud Impeerium OÜ on valdkonna eripära tõttu hullemast pääsenud, leides võimaluse masinapargi uuendamiseks. “Soetasime märtsis juurde kaks traktorit. Kevadel plaanime soetada iseliikuri, kokku hõlmab meie selle aasta investeeringute maht ca 500 000 eurot,” sõnas ettevõtte juhatuse liige Rainer Palmsaar.
ASi Baltic Agro juhi Ants Puusta sõnul jäävad tänavu investeeringud kokku ca 1,5 miljoni euro juurde. “Põhiliselt on fookuses energia efektiivsem kasutamine, rafineerimise võimsuse tõstmine ja pakendamine,” lisas Puusta. Teenuste sektorisse investeeritakse tänavu kokku 700 000 eurot.
Loomseks allapanuks põhupelleteid tootva BJ Tootmise OÜ juhatuse liikme Bruno Engeli sõnul pole ettevõttel tänavu investeeringuid kavas. Ennekõike ollakse hõivatud varasemate investeeringute lõpetamisega. “Oleme lõpule jõudmas põhupelletite tehase ehitusega,” selgitas ta. Tehase juurde plaanitakse rajada ka kuivati, milleks on tänavu kavas PRIA-lt investeeringutoetust küsida.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Seotud lood
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele