Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tüli elamu remondi pärast: üksik vastane jäi kohtus kaotajaks
Kortermaja remont Tallinna kesklinnas.Foto: Raul Mee
Hiljuti lõppes mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu. Riigikohus andis võidu ühistule.
Riigikohus jäi seisukohale, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.
"Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veel kord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek," nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälteeenamus, mis tähendab, et mahukateks töödeks laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus.
"See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest," selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. EKLi kuulub üle 1400 korteriühistu üle Eesti.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.