Ardo Hanssoni versioon aeglasest hävingust

Kuigi pinged tööturul pole veel  märkimisväärselt suurenenud ja Eesti majanduskasv on olnud rahuldav, on ettevõtete kasumi vähenemine suur oht investeeringute jätkumisele, sest palgad on selle juures pidevalt kasvanud.

Eesti Panga president Ardo Hansson oli seisukohal, et sellised probleemid ei saabu üleöö, kuid kui ettevõtete kasumlikkus ei taastu, tuleb hakata töötajaid vallandama ja investeeringuid vähendama.

Töövõimereformi tulemusel tööturule suunduda üritavatele praegustele töövõimetuspensioni saajatele teeb see aga tööjõupuudusest hoolimata töö leidmise väga keeruliseks.

Järgneb intervjuu Ardo Hanssoniga:

Ma arvan, et see ei tule üleöö, selline õhkkond süveneb vaikselt. Alguses on võimalik elada varudest, kui palgakasv ületab tootlikkuse, eeldades, et see on lühiajaline ja pöördub tagasi. Kui seda pööret ei tule, siis hakatakse töötajaid koondama, sest tööjõu hind on ettevõttele liiga kõrge. Vaikselt hakkab kasumlikkus kahanema, see kahandab pangalaenu saamise tõenäosust ning vaikselt hakkavad investeeringud ära jääma.

On küll tunda. Tootlikkus on selgelt vähenenud. Loed ikka ühest ettevõttest, et tal on probleemid siin-seal, siis teisest ja siis, et mõni ettevõte ütleb, et paneme poe kinni ja kolime naaberriiki. See on muidugi normaalne struktuurimuutus, et osa ettevõtetest lakkab eksisteerimast, aga mitte massiliselt korraga.

Väga suur osa välisinvesteeringutest on olnud reinvesteeringud, päris uusi välisinvestoreid, kes pole siin kunagi varem tegutsenud, on olnud alati väga vähe. Aga välisinvesteeringute hulka võib mõjutada seesama vähenenud kasumlikkus –ka neil on vähem, mida siia reinvesteerida.

Eks seda peab ettevõtjate käest küsima. Aga on väga tõenäoline, et mõni, kes varem tegutses Venemaal, on valinud nüüd omale Baltimaad. Mõni teine, kes mõtles, et tuleks siia, aga loeb lehtedest, mis siinkandis toimub, hindab olukorra ümber ja kolib hoopis kusagile mujale.

Venemaa majandus moodustab umbes 3% maailma majandusest, seega kvantitatiivselt ei tohiks see väga palju mõjutada. Näiteks Hiina tähtsus on selle kõrval palju suurem. Mõju kogu kindlustundele on raske mõõta, aga see on päris oluline. Kui investorite kindlustunne maailmas hakkab kõikuma, hakkavad kõik pisut ettevaatlikumalt käituma. See vähendab ka nõudlust investeeringute järele.

Me näeme aeglast, aga silmnähtavat inflatsiooni tõusu. Tänavu 0,3protsendist  ja järgmistel aastatel võiks inflatsiooni kasv jääda 1-2 protsendi vahele. Euroalale tervikuna on naftahind väga oluline ja kuna see on juba praegu langenud, võib see tõmmata ka inflatsiooni alla. Kui naftahind hakkaks tõusma, siis võiks see hakata ka palkasid tõstma, mis omakorda kanduks üle teenuste hinnatõusu.

Meie rehkenduste järgi võivad kõik need maksumuudatused tõsta inflatsiooni aastas 0,5 kuni 1 protsendipunkti võrra. Kuidas see omakorda tarbimist mõjutab, sõltub väga palju sellest, milliseid makse ja aktsiise tõstetakse või  langetatakse. Kütuseaktsiisi tõus peaks vähemalt sellel turul mingit mõju avaldama, samas kui sotsiaalmaksu vähendatakse, jääb inimestele jälle rohkem raha taskusse. Võib suureneda nõudlus nende kaupade järele, mis pole maksutõusudega seotud. Kui maksukoormus laias laastus ei muutu, sest rõhuasetus on eelkõige aktsiisidel, siis netoefekt võiks olla pigem inflatsiooni suurendav.

Ma arvan, et see on hea, et pangad on olnud Eestis seni üsna konservatiivsed, neil jagub kapitalipuhvrit, intressiraha on neil odavalt käes ja nad saavad seda ka järjest odavamalt edasi laenata. Samas on kõikidel pankadel meeles eelmise kriisi kogemus, kui laenukasv muutub liiga kiireks, siis muutub see varem või hiljem probleemiks. Laenuraha kättesaadavus on euroalal viimastel kuudel paranenud ja kindlasti paraneb see ka Eestis. Ma loodan, et pangad ei hakka väga jõuliselt laene välja andma, kasv peaks olema mõõdukas.

Tekib jah n-ö struktuurne tööpuudus, kus ühed inimesed on väga nõutud ja nende palgad on kõrged ehk tekib palgasurve, teisalt on inimesed, kes ei leia tööd. Seda saab lahendada järk-järgult ainult täiend- ja ümberõppe ning paindliku tööturu toimimise kaudu. On üllatav, et sellised palgasurved tekkisid isegi siis, kui tööpuudus oli üsna kõrge, 9-10 protsendi kandis, praegu on see vaid 6 protsenti. Struktuurset tööpuudust on meil juba päris palju.

Mida paindlikum on tööturg ja mida kvaliteetsem kogu ümberõpe, seda kiiremini kohanemine toimub. Tuleb aidata inimestel liikuda ühest tegevusalast teise. Palgatase peaks olema ka selline, mis innustab ettevõtjaid otsima uusi töötajaid. Kui see tase muutub jälle liiga kõrgeks, hakkavad ettevõtjad lihtsalt vähem inimesi palkama ja töötutel on omale veelgi raskem tööd leida.