Kreekat ei saa vägisi "Euroopa ülikonda" pressida

Uus kokkulepe võlausaldajatega annab Kreekale abirahana 86 miljardit eurot. Kreeka parlament peab nüüd tegema vajalikud reformid, mis sisaldavad karme kärpeid ja maksutõuse. Kreeka saarte väikeettevõtjad leidsid, et see kokkulepe ja need reformid kärbivad nende tiibu.

Ka Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis on öelnud BBC-le, et Kreeka läheb ajalikku kõige katastroofilisema makromajandusliku plaaniga, mis võlausaldajate survel ühes riigis on kunagi üldse tehtud.

Kreeka väikeettevõtja Marizie Lekkou sõnul soovivad kreeklased riigi praegusesse suunda muutust. Kõik oleksid tema sõnul nõus pingutama, kui vaid teaks, et areng asju paremaks muudaks.

Aegli 1876 hotelli pidav Marizie ajab koos mehe, tolle isa ja oma emaga pereäri Tinose sadamalinnas. Marizie on soe ja südamlik naine. Kui tavaliselt on suve keskel nende hotell külalisi täis, siis sel aastal on palju broneeringuid tühistatud. Peamiselt kardavad reisida kreeklased ise, kuid ka Suurbritanniast on palju tühistamisi, eriti peale sealsete poliitikute väljaütlemist, et turistid reisivad Kreekassse omal vastutusel, sest toit poodides lõpeb ja sularaha saab välja võtta piirangutega.

"Meie peame ju siin kolme kuuga teenima terve aasta raha! See on ainuke aeg, kui saame teenida," on naine nüüd mures, sest teenistus tundub ärevate uudiste valguses tulevat õhuke.

Tema sõnul hirmutatakse meedias turiste, kuid tegelikkuses on turistide jaoks kõik endine. Lekkou andis referendumil ei-hääle, et midagi lõpuks muutuks. Ta oleks enda sõnul nõus kannatama mõne aasta viletsust selle nimel, et olukord paraneks ja ta lastel oleks parem ja kindlam elu. "Ma tean, et kreeklased on 90ndatel aastatel elanud väga pillavalt, kuid tänaseks on pilt muutunud."

"Talvel ei käi siin üldse turiste, teenime võib-olla 70 eurot kuus, ja maksud on Kreekas kõrged. Maksame oma kinnisvara eest igal aastal riigile 15 000 eurot näiteks, lisaks muud maksud," räägib proua Lekkou ja lisab, et maksude kergitamine seab surve alla just väikeettevõtjad ja turismisektori.

"Ma väga loodan, et Tsipras suudab Kreeka olukorda paremaks muuta. Tsipras tahab, et rikkad hakkaksid rohkem maksma, praegu maksavad kõige rohkem just vaesed," lausub Marizie, kes on tuleviku suhtes siiski optimistlikult meelestatud.

Finikase külas idüllilise Syrose saare kaldal veereb rahulik külaelu. Kohalikus liha- ja juurviljapoes ning suuremas marketis kaupa jagub. Kaks marketit kolmest on veidi tühjavõitu, kuid põhitoiduained on olemas ja puudujääva saab kätte kolmandast. Pangaautomaadist raha saamisega muret pole, sest külas automaati lihtsalt polegi. Raha järel käiakse saare pealinnas Hermopoulises, kuhu on küla igast servast umbes tunni tee.

Anna organiseerib külaliste vastuvõttu kahes apartement-tüüpi majas, mis kuuluvad tema perekonnale. Ta teeb seda koos koduperenaisest ema, juurviljakasvatajast isa ja mehega. Tüüpiliselt pereärile ajavad kõik ühist asja ja igaüks teeb natuke midagi. Perepea inglise keelt ei oska, kuid sellest hoolimata lehvitab iga kord sõbalikult ja hüüab: "Kalimera!" (Tere hommikust!)

Anna sõnul on Kreeka turism viimase 2-3 aastaga saanud tugeva tagasilöögi. "Meil on käinud aastaid ühed ja samad Kreeka perekonnad suvitamas, kuid nüüd on enamik neist puhkuse tühistanud, inimesed kardavad," räägib Anna. Nüüd proovivad nad rohkem välisturiste meelitada, kuid see on meedias kajastatu tõttu raskendatud.

"Meie hinnad on praegu palju madalamad kui 2-3 aastat tagasi, kuid turiste ikka ei tule," ahastab Anna. Ta lisab, et saartel on olukord parem, aga Ateenas kehvem. Teenuste hinnad kukuvad, kuid mõned toiduained, näiteks piimatooted, on jällegi kallinenud.

Ometi usub ja loodab Anna kreeklaslikult, et olukord paraneb. "Usun, et kolme aasta pärast on meie seis parem kui praegu. Kreeklased on kogu aeg pidanud kõige pärast võitlema - ideede, vabaduse ja nüüd võitleme Euroopa poliitikutega," naerab Anna. Samas usub ta, et Kreeka võiks püsida pikas plaanis Euroopa Liidus ja sealt lahkumine ei oleks parem lahendus.

"Tegemist on totalitarismiga. Ma ei usu, et need inimesed, kes Ühtse Euroopa ideele aluse panid, pidasid silmas midagi sellist, mis praegu on," lausub Fotis oma apteegi ees toolil istudes. Ta vaatab suitsu popsutades mõtlikult kaugusse. Ohkab sügavalt. Ta on kodumaa pärast mures.

Fotis nendib, et Euroopa Liidul on palju häid külgi, kuid tants, mis käib Kreeka ümber, ei vii kindlasti Kreekat edasi, pigem tagasi. Tema sõnul ei arvesta Euroopa Liidu süsteem inimestega. "Kõiki huvitab tegelikult võim, mitte raha. Euroopa pankadel on raha küll, asi ei ole enam rahas, vaid võimus. Raha on lihtsalt vahend," lausub Fotis.

Nii nagu kõik inimesed ei kanna sama suurusega rõivaid ega armasta samu toite, nii ei saa ka kõiki riike vägisi sama suurusega ülikondadesse pressida, ütleb Fotis. Tema sõnul pole Kreeka inimesed näinud seda nn Euroopa raha, mida nüüd kogu Euroopa tagasi nõuab.

"Tegemist on eliidi, pankade ja suurkorporatsioonide mänguga," möönab ta ja lisab, et ka Kreeka eelmistel valitsustel on suur roll selle laristaja maine tekkimisel, vihjates korruptsioonile.

"Kreekasse ostetakse oliive sisse, kas te kujutate seda ette!? Isegi minul, kes ma ei tea põllumajandusest midagi, kasvab tagahoovis oliivipuu," ahastab Fotis. Ta lisab, et suurkorporatsioonid tahavad Euroopas oma toodangut müüa, eks seepärast sisse tuuaksegi tema hinnangul, selle asemel et Kreekas oliivitööstust arendada.

Fotise sõnul üritab Kreeka valitsus riiki ree peale tagasi lükata. Ta möönab, et tegelikult oleks Kreeka võinud vabalt Euroopa Liidust lahkuda, kui uuel valitsusel oleks olnud piisavalt aega seda sammu ette valmistada. Aega jäi lihtsalt väheks.

"Igasugune vasakpoolsus Euroopa Liidus ei tööta, see suretatakse juba eos," nendib ta. Fotis räägib kirglikult, talle läheb oma riik väga korda. Ta ei saa aru, miks väikeettevõtjad ja vaesem osa elanikkonnast peavad rohkem makse maksma kui rikkad.

Samuti ei mõista ta, miks üldse oli vaja veel kord Kreekale laenu anda, kui kõik on aru saanud, et Kreeka ei suuda võlgadega hakkama saada. "Mina saan hakkama, võin minna ka mujale tööle, kui vaja. Kuid mis saab vaesematest külaelanikest?" kehitab Fotis õlgu.

"Kreeka ei oleks pidanud seda esimest laenu üldse võtmagi," ohkab Karin Naxose saarel söögikohas Hide Away, mida ta peab koos kreeklasest mehega.

Karin pole hetkegi kahetsenud, et ta 35 aastat tagasi Saksamaalt lahkus ja Kreekasse kolis. Siin kohtus ta oma armastatuga. "Kreeklased on ääretult lahked ja head inimesed. Nad püüavad ka raskel hetkel naeratada ja olla optimistlikud," räägib Karin.

Tema sõnul on Kreeka praegune olukord äärmiselt kahetsusväärne, samuti ei usu ta, et uus abiraha midagi paremaks muudab. Kuigi Kreeka seis on raske, on peaminister Tsiprase valitsus on andnud kreeklastele tagasi nende uhkuse, püüdes muuta riiki paremaks ja seistes vähemalt näiliseltki inimeste eest, leiab Karin.