Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreekat ei saa vägisi "Euroopa ülikonda" pressida

    Syrose saarel hotelli pidav pere on mures tuleviku pärast.Foto: Kaisa Gabral

    Kreeka peaaegu laual kokkulepe võlausaldajatega paneb sealsed väikeettevõtjad pead raputama, sest majanduse edendamise asemel tirib see arengut hoopis tagasi. Äripäev uuris eluolu Kreekas kohapeal.

    Uus kokkulepe võlausaldajatega annab Kreekale abirahana 86 miljardit eurot. Kreeka parlament peab nüüd tegema vajalikud reformid, mis sisaldavad karme kärpeid ja maksutõuse. Kreeka saarte väikeettevõtjad leidsid, et see kokkulepe ja need reformid kärbivad nende tiibu.
    Ka Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis on öelnud BBC-le, et Kreeka läheb ajalikku kõige katastroofilisema makromajandusliku plaaniga, mis võlausaldajate survel ühes riigis on kunagi üldse tehtud.
    Tinose saare hotellipidaja: "Rahvas soovib muutust!"
    Kreeka väikeettevõtja Marizie Lekkou sõnul soovivad kreeklased riigi praegusesse suunda muutust. Kõik oleksid tema sõnul nõus pingutama, kui vaid teaks, et areng asju paremaks muudaks.
    Aegli 1876 hotelli pidav Marizie ajab koos mehe, tolle isa ja oma emaga pereäri Tinose sadamalinnas. Marizie on soe ja südamlik naine. Kui tavaliselt on suve keskel nende hotell külalisi täis, siis sel aastal on palju broneeringuid tühistatud. Peamiselt kardavad reisida kreeklased ise, kuid ka Suurbritanniast on palju tühistamisi, eriti peale sealsete poliitikute väljaütlemist, et turistid reisivad Kreekassse omal vastutusel, sest toit poodides lõpeb ja sularaha saab välja võtta piirangutega.
    "Meie peame ju siin kolme kuuga teenima terve aasta raha! See on ainuke aeg, kui saame teenida," on naine nüüd mures, sest teenistus tundub ärevate uudiste valguses tulevat õhuke.
    Tema sõnul hirmutatakse meedias turiste, kuid tegelikkuses on turistide jaoks kõik endine. Lekkou andis referendumil ei-hääle, et midagi lõpuks muutuks. Ta oleks enda sõnul nõus kannatama mõne aasta viletsust selle nimel, et olukord paraneks ja ta lastel oleks parem ja kindlam elu. "Ma tean, et kreeklased on 90ndatel aastatel elanud väga pillavalt, kuid tänaseks on pilt muutunud."
    "Talvel ei käi siin üldse turiste, teenime võib-olla 70 eurot kuus, ja maksud on Kreekas kõrged. Maksame oma kinnisvara eest igal aastal riigile 15 000 eurot näiteks, lisaks muud maksud," räägib proua Lekkou ja lisab, et maksude kergitamine seab surve alla just väikeettevõtjad ja turismisektori.
    "Ma väga loodan, et Tsipras suudab Kreeka olukorda paremaks muuta. Tsipras tahab, et rikkad hakkaksid rohkem maksma, praegu maksavad kõige rohkem just vaesed," lausub Marizie, kes on tuleviku suhtes siiski optimistlikult meelestatud.
    Syrose saare hotellipidaja: "Me peame kogu aeg võitlema!"
    Syrose saarel Finikase külas hotelliäri pidava pere tütre Anna Xanthaki sõnul on neil väga palju tühistamisi, mis annab ärile korraliku löögi.
    Finikase külas idüllilise Syrose saare kaldal veereb rahulik külaelu. Kohalikus liha- ja juurviljapoes ning suuremas marketis kaupa jagub. Kaks marketit kolmest on veidi tühjavõitu, kuid põhitoiduained on olemas ja puudujääva saab kätte kolmandast. Pangaautomaadist raha saamisega muret pole, sest külas automaati lihtsalt polegi. Raha järel käiakse saare pealinnas Hermopoulises, kuhu on küla igast servast umbes tunni tee.
    Anna organiseerib külaliste vastuvõttu kahes apartement-tüüpi majas, mis kuuluvad tema perekonnale. Ta teeb seda koos koduperenaisest ema, juurviljakasvatajast isa ja mehega. Tüüpiliselt pereärile ajavad kõik ühist asja ja igaüks teeb natuke midagi. Perepea inglise keelt ei oska, kuid sellest hoolimata lehvitab iga kord sõbalikult ja hüüab: "Kalimera!" (Tere hommikust!)
    Anna sõnul on Kreeka turism viimase 2-3 aastaga saanud tugeva tagasilöögi. "Meil on käinud aastaid ühed ja samad Kreeka perekonnad suvitamas, kuid nüüd on enamik neist puhkuse tühistanud, inimesed kardavad," räägib Anna. Nüüd proovivad nad rohkem välisturiste meelitada, kuid see on meedias kajastatu tõttu raskendatud.
    "Meie hinnad on praegu palju madalamad kui 2-3 aastat tagasi, kuid turiste ikka ei tule," ahastab Anna. Ta lisab, et saartel on olukord parem, aga Ateenas kehvem. Teenuste hinnad kukuvad, kuid mõned toiduained, näiteks piimatooted, on jällegi kallinenud.
    Ometi usub ja loodab Anna kreeklaslikult, et olukord paraneb. "Usun, et kolme aasta pärast on meie seis parem kui praegu. Kreeklased on kogu aeg pidanud kõige pärast võitlema - ideede, vabaduse ja nüüd võitleme Euroopa poliitikutega," naerab Anna. Samas usub ta, et Kreeka võiks püsida pikas plaanis Euroopa Liidus ja sealt lahkumine ei oleks parem lahendus.
    Syrose saare apteeker: "Euroopa idee ei tööta enam"
    Samas külas apteekrina töötava Fotis Vlachopoulose sõnul algne ühtse Euroopa idee enam ei tööta ning arvestava koostöö asemel on liidus saanud kõige olulisemaks võim.
    "Tegemist on totalitarismiga. Ma ei usu, et need inimesed, kes Ühtse Euroopa ideele aluse panid, pidasid silmas midagi sellist, mis praegu on," lausub Fotis oma apteegi ees toolil istudes. Ta vaatab suitsu popsutades mõtlikult kaugusse. Ohkab sügavalt. Ta on kodumaa pärast mures.
    Fotis nendib, et Euroopa Liidul on palju häid külgi, kuid tants, mis käib Kreeka ümber, ei vii kindlasti Kreekat edasi, pigem tagasi. Tema sõnul ei arvesta Euroopa Liidu süsteem inimestega. "Kõiki huvitab tegelikult võim, mitte raha. Euroopa pankadel on raha küll, asi ei ole enam rahas, vaid võimus. Raha on lihtsalt vahend," lausub Fotis.
    Nii nagu kõik inimesed ei kanna sama suurusega rõivaid ega armasta samu toite, nii ei saa ka kõiki riike vägisi sama suurusega ülikondadesse pressida, ütleb Fotis. Tema sõnul pole Kreeka inimesed näinud seda nn Euroopa raha, mida nüüd kogu Euroopa tagasi nõuab.
    "Tegemist on eliidi, pankade ja suurkorporatsioonide mänguga," möönab ta ja lisab, et ka Kreeka eelmistel valitsustel on suur roll selle laristaja maine tekkimisel, vihjates korruptsioonile.
    "Kreekasse ostetakse oliive sisse, kas te kujutate seda ette!? Isegi minul, kes ma ei tea põllumajandusest midagi, kasvab tagahoovis oliivipuu," ahastab Fotis. Ta lisab, et suurkorporatsioonid tahavad Euroopas oma toodangut müüa, eks seepärast sisse tuuaksegi tema hinnangul, selle asemel et Kreekas oliivitööstust arendada.
    Fotise sõnul üritab Kreeka valitsus riiki ree peale tagasi lükata. Ta möönab, et tegelikult oleks Kreeka võinud vabalt Euroopa Liidust lahkuda, kui uuel valitsusel oleks olnud piisavalt aega seda sammu ette valmistada. Aega jäi lihtsalt väheks.
    "Igasugune vasakpoolsus Euroopa Liidus ei tööta, see suretatakse juba eos," nendib ta. Fotis räägib kirglikult, talle läheb oma riik väga korda. Ta ei saa aru, miks väikeettevõtjad ja vaesem osa elanikkonnast peavad rohkem makse maksma kui rikkad.
    Samuti ei mõista ta, miks üldse oli vaja veel kord Kreekale laenu anda, kui kõik on aru saanud, et Kreeka ei suuda võlgadega hakkama saada. "Mina saan hakkama, võin minna ka mujale tööle, kui vaja. Kuid mis saab vaesematest külaelanikest?" kehitab Fotis õlgu.
    Naxose saare kohvikupidaja: "Kreeka sai oma uhkuse tagasi"
    Sakslannast Kreeka väikeettevõtja Karin Valentin on Euroopa juhtivate poliitikute peale tige, et nood Kreekat uputada püüavad. Hea meel on tal seepärast, et Tsiprase valitsuse abiga said kreeklased vähemalt oma uhkuse tagasi.
    "Kreeka ei oleks pidanud seda esimest laenu üldse võtmagi," ohkab Karin Naxose saarel söögikohas Hide Away, mida ta peab koos kreeklasest mehega.
    Karin pole hetkegi kahetsenud, et ta 35 aastat tagasi Saksamaalt lahkus ja Kreekasse kolis. Siin kohtus ta oma armastatuga. "Kreeklased on ääretult lahked ja head inimesed. Nad püüavad ka raskel hetkel naeratada ja olla optimistlikud," räägib Karin.
    Tema sõnul on Kreeka praegune olukord äärmiselt kahetsusväärne, samuti ei usu ta, et uus abiraha midagi paremaks muudab. Kuigi Kreeka seis on raske, on peaminister Tsiprase valitsus on andnud kreeklastele tagasi nende uhkuse, püüdes muuta riiki paremaks ja seistes vähemalt näiliseltki inimeste eest, leiab Karin.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.