Kaisa Gabral • 26. august 2015 kell 6:00

Maksuamet hirmutas ettevõtjat

Miks üldse Eestis ettevõtlusega tegeleda, kui maksuamet juba kohe alguses pettuses kahtlustama hakkab, küsis ehitusettevõttega alustanud Kaja Toom.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Sihtasutuses Innove töötanud Kaja Toom otsustas hakata ehitusettevõtjaks. Takistuseks sai maksuamet, kes Toomi käibemaksupettuste hirmus trahviga ähvardades niiöelda ülekuulamisele kutsus ja hiljem veel lisas, et “naine ehitusettevõtjana tekitas kahtlusi”.

“Oh, ma ei teagi, kustkohast alustada, olen äärmiselt solvunud ja ehmunud,” lausus Toom, kui intervjuuks kohtusime. Lugu sai alguse sellest, et Innoves pikka aega töötanud naine otsustas registreerida ehitus­ettevõtte. Tal oli kontakte ja mõtteid, kuidas äri ajada. Pärast ettevõtte registreerimist soovis Toom selle käibemaksukohuslaseks registreerida, sest oli lootust, et peagi võib mõne äripartneriga tehinguks minna. Seejärel sai Toom aga maksuametist kurja kirja pealkirjaga “Korraldus tõendite esitamiseks ja teabe andmiseks”.

Tähitult saabunud kiri kohustas teda minema ameti esindusse ning jagama suulisi ja kirjalikke selgitusi selle kohta, et ta ikkagi alustab ettevõtlusega ning tahab ettevõtja olla. “Minult nõuti äriplaani, kontode väljavõtteid, infot tööde kohta, eellepinguid jne. Miks ma pean oma äriplaani nende lauale laiali laotama?” küsis Toom. Tema arvates on see ärisaladuse välja­nõudmine.

“Miks ma pean oma ettevõtte üldse ­Eestis tegema, kui mind siin juba kohe alguses milleski kahtlustatakse?” imestas Toom. Ta mõistab, et käibemaksupettuseid tuleb ­uurida ja avastada, kuid mitte nii.

Naisettevõtlust tuleks edendada

Mari-Liis Sepper, võrdõigusvolinik

Kui naisettevõtja pannakse ebasoodsamasse olukorda tema soo tõttu või seoses sellega, et soovib tegutseda elualal, kus domineerivad mehed, on tegu soolise diskrimineerimisega.

Erinevalt paljudest Euroopa riikidest ei ole Eesti valitsused kahjuks pidanud vajalikuks naisettevõtlust edendada või soodustada naiste ettevõtjana alustamist. Möödunud aastal soovitas ka OECD Eestil analüüsida nais­ettevõtlust takistavaid tegureid ning naisettevõtlust eraldi edendada. Eesti majanduse kiiremaks arenguks on vaja naiste potentsiaali paremini rakendada, leiti OECD Eesti majandusülevaates. Võttes arvesse Eesti väiksust, vananevat ühiskonda ja vähenevat tööjõudu, on majanduskasvu saavutamiseks oluline mõista, et loevad inimese teadmised ja võimed, mitte tema sugu.

Maksuameti ristküsitlusel

Esimesest ehmatusest toibununa otsustas Toom siiski maksuametisse kohale ilmuda ja kuulata, mida talt nõutakse. Lisaks oli kirjas ju hoiatus – kui kohale ei ilmu, saad trahvi kuni 3500 eurot või ei võeta käibemaksuavaldust läbivaatamisele.

Kohtumisel maksuametis võttis teda vastu maksukorralduse talituse kontrollosakonna revident. “Ma väga lootsin sinna minnes, et tagasi tulen maharahustatuna või vähemalt teotahtelisema ja veidi rõõmsamana, kuid paraku läks kõik vastupidi,” ütles Toom.

Ta tundis end ülekuulatavana. Talle loeti ette tema õigused ja kohustused ja pisteti nina alla kogu tema maksumenetlust puudutav materjal, millega ta sai tutvuda. Siis pidi ta sellele alla kirjutama. See­järel asuti teda küsitlema. Paluti kirjeldada, milles seisneb äriühingu ettevõtlus, millal alustati ettevõtlusega, millised on tegevuskohad, mis aadressil ettevõte asub, kes on töötajad, kes teeb raamatupidamist, kes on kliendid, kust tuleb käive jne. “Meil pole ju isegi käivet veel!?” naeris Toom.

Raamatupidamisega plaanis ta oma ettevõttes ise tegeleda, mispeale maksuhaldur küsis, millise programmiga. “Ma ütlesin seal siis, et mul käivad läbirääkimised võimalike telljatega ja mul pole praegu majandustegevust, mille peale ametnik uuris, kas võiksin selle tõendamiseks esitada tõendeid. Ehk: ma pean läbirääkimisi võimalike tellijatega saama tolle ametniku sõnul kuidagi tõendada, kas kirjavahetust neile näitama või muud moodi,” rääkis Toom ja lisas, et kirjavahetuse näitamine ei saa ju olla seadusega kohustatud.

Toom on enda sõnul nördinud, et ettevõtet alustades tuleb esimese asjana riigilt kiri, kus “kohustatakse, ähvardatakse ja nõutakse”. “Ütlesin seda tollele haldurile ja tema väitis, et teeb vaid oma tööd ja et kahtlus tekkis tal seetõttu, et firma tegevusalaks on ehitus, kuid omanikuks naine,” lausus Toom ja lisas, et äkki ta peaks pöörduma hoopis soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole.

“Igatahes jättis kogu asi väga halva maitse. Nagu oleks enne juba tehtud kurjategijaks, kui olen saanud üldse midagi tegema hakata. Pean seal justkui tõendama oma süütust, kuid süütust milles?”

Toom lisas, et kaalub võimalust registreerida ettevõte hoopis Lätti, kus on vähem peavalu ja ettevõtja tunneb end inimlikumalt.

Iga kolmas alustav ettevõtja kutsutakse vaibale

Levinud on skeemid, kus käibemaksukohuslase numbri taotlemisel kasutatakse puhta taustaga inimesi. Et skeeme ära hoida, teebki amet kontrolle, ütles maksuameti kontrolliosakonna talituse juhataja Monika Jõesaar.

Möödunud aastal esitati ametile 10 664 käibemaksukohuslaseks registreerimise avaldust, neist 28% suhtes alustati kontrolli.

Kontrollitakse nii probleemse taustaga maksumaksjaid kui ka neid, kes alustavad ettevõtlusega. Puhta taustaga inimesi kontrollides on eesmärk veenduda, et ettevõtlusega reaalselt soovitakse alustada.

“Põhjuseks on olukorrad, kus heausklikke on ära kasutatud ehk isikud on sattunud ettevõtte juhatusse variisikuks. On skeeme, kus pärast käibemaksukohuslase numbri saamist tehakse maksupettus ja jäetakse ettevõte maksuvõlgadega maha. Seejärel kordub sama skeem juba uues ettevõttes,” selgitas Jõesaar. Kontrollid aitavad tema sõnul ära hoida olukordi, kus heauskne füüsiline isik jääb ise täbarasse olukorda, kui võlgu hakatakse sisse nõudma temalt kui ettevõtte juhilt.

Jõesaare sõnul sai 40% käibemaksukohuslase numbri taotlejaist numbri järgmisel päeval, 32% sai selle pärast ettevõtluse kohta küsimustiku täitmist ja 28% suhtes alustati ettevõtluse kontrolli.

“Kontrollimise järel jäeti käibemaksukohuslaste registrisse kandmata 11% avalduse esitanutest,” selgitas ta kontrolli suurenemist.

Mis puudutab aga maksurevidendi lauset ettevõtja Kaja Toomile, et too tundus kahtlane, kuna on naine ja alustab ehitusettevõttega, siis seda ei pea Jõesaar heaks tooniks. “See oli ametnikul kindlasti ebaõnnestunud avaldus. Julgustame ettevõtjaid sellest ka teada andma, et saaksime selliseid olukordi operatiivselt lahendada,” lausus Jõesaar.

Hetkel kuum