Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome ja Rootsi kisuvad eri suunda

    Rootsi peaminister Stefan Löfven (vasakul) ja Soome peaminister Juha Sipilä esimene kohtumine pärast Sipilä ametisse astumist.Foto: EPA

    Eesti kahe peamise ekspordipartneri, Soome ja Rootsi käekäik on olnud viimastel aastatel erisuunaline, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Kui Rootsi majandus on alates 2008. aastast 8% kasvanud, siis Soome on samal ajal 6% kahanenud.

    Märkimisväärset majanduskasvu nägid soomlased viimati 2011. aasta esimeses pooles, Rootsi sisemajanduse koguprodukt suureneb aga 2-3% võrra kvartalis, mis riigi niigi kõrget heaolutaset ja Euroopa majanduse nõrkust silmas pidades on suurepärane tulemus. Ka 2009. aasta majanduslangus oli Soomes oluliselt sügavam kui Rootsis, Rootsi väljumine sellest aga palju jõulisem. Miks on Rootsi käekäik olnud idanaabri omast niivõrd parem? Kuidas peaks Soome majandust turgutama?
    Rootsi eelis on tugev tööturg
    Üks peamistest põhjustest, miks Rootsi majandus on rahvusvahelises konkurentsis olnud niivõrd edukas, peitub hästi toimivas tööturus. 2014. aastal oli tööga hõivatud 80% Rootsi 20-64aastasest elanikkonnast, olles sellega kõige kõrgema tööhõivega riik terves Euroopa Liidus. Võrdluseks oli 28 liikmesriigi keskmine hõivemäär 69%, Soomes 73% ja Eestis 74%.
    Inimeste osaluse suurendamiseks tööturul on Rootsi teinud ka palju olulisi reforme. Uuendatud on tööturuseadusandlust, sidudes toetused töötamisega, parendatud töötutele mõeldud koolitusi ja vähendatud liialt heldeid toetusi. Minevikku on jäänud tsentraalsed palgaläbirääkimised, mis piirasid oluliselt tööandjate ja töövõtjate vabadust jõuda ühiselt mõistliku kokkuleppeni.
    Lisaks kõrgele hõivele on Rootsi atraktiivne koht elamiseks ka paljude teiste riikide elanikele, mille najal on aastane rahvastiku juurdekasv küündinud viimastel aastatel ühe protsendini. Rootsi sisetarbimisele on abiks olnud jõulised sammud maksukoormuse vähendamisel. Kui 2000. aastal küündis riigi maksukoormus OECD andmetel pea 50%ni sisemajanduse koguproduktist, siis nüüdseks on seda suudetud langetada umbes 42%ni.
    Soome ei suuda püsida konkurentsis
    Soomes on hoolimata rasketest aegadest majanduses tööjõukulud viimastel aastatel tublisti kasvanud. Et samal ajal on ettevõtete loodud lisandväärtus kahanenud, ei ole üllatav, et riigi konkurentsivõime on saanud tõsise hoobi. Tootlikkuse ja palga suhet väljendav tööjõu ühikukulu oli 2013. aasta andmetel Soomes 26% kõrgem kui 2005. aastal. Soome eksportiva tööstusega konkureerivates riikides Rootsis ja Saksamaal tõusis näitaja samal ajal vastavalt vaid 13% ja 10%.
    Oluline pidur Soomele on kõrged kulutused sotsiaalkaitsesüsteemile ja riigivalitsemisele – 2013. aastal moodustasid keskvalitsuse kulud OECD andmetel sisemajanduse koguproduktist 58%, olles sellega kõrgemal isegi Euroopa punasest laternast Prantsusmaast. Suur murekoht on Soomes keerukas ametiühingute ja tööandjate vaheline keskne palgaläbirääkimissüsteem, mis ei võimalda palkadel reaalse turuolukorraga kohanduda.
    Eestlase jaoks kurioosse faktina, plaanib Soome valitsus alles nüüd anda mitmele teenidusettevõttele vaba voli otsustada, millal oma uksed avada ja millal sulgeda. Varem pidi näiteks juuksur Soome vabariigi aastapäeval avatud olemiseks taotlema selleks asjaomaselt asutuselt eriluba.
    Mõningaid muudatusi konkurentsivõime parandamiseks on soomlased suutnud siiski juba ellu viia. Sotsiaalkaitsekulude kontrolli alla saamiseks tehti eelmisel aastal ära pensionireform, mis 2017. aastal jõustudes tõstab pensioniea 65 eluaastale ja seob selle edasise kasvu soomlaste keskmise eluea pikenemisega.
    Mida Soomele soovitatakse?
    Soomlased ei ole häbenenud keerukas majandusolukorras naabritelt nõu küsida. Kui Eestis lõi hiljuti laineid Gunnar Oki julge mõttepaber Eesti haridussüsteemi kitsaskohtadest, siis põhjanaabrite juures leidis kevadel sarnast vastukaja Rootsi endiselt rahandusministrilt Andres Borgilt tellitud raport Soome rahvusvahelise konkurentsivõime kohta. Borgi ja Soome majandusteadlase Juhana Vartianeni koostöös valminud analüüsi kohaselt on Soome hinnatase võrreldes lähemate konkurentidega 15-20% liiga kõrge, mis tähendab vajadust saada tööjõukulude edasine kasv kontrolli alla. Erinevalt eelmisel nädalal Soomes esinenud vastaka kuulsusega majanduskorüfeest Joseph Stiglitzist leiab Borg, et kiirelt kasvanud riigivõla tõttu puuduvad Soomel hoovad majanduse elavdamiseks riigisektori suuremate kulutuste abil. Selle asemel soovitab Borg reformida palgaläbirääkimiste süsteemi, suurendada inimeste osalust tööturul ja kasvatada majanduse tootlikkust.
    Sarnaste seisukohtadeni jõudis septembri keskpaigas ka Soome majandusolukorda hinnanud rahvusvaheline valuutafond IMF. Soome praeguseid algatusi erinevate hüvitiste kärpimisel ja avaliku sektori efektiivsuse suurendamisel hindab IMF positiivselt, kuid peab neid konkurentsivõime taastamiseks ebapiisavaks. Suurimaks probleemiks peab IMF keskset palgaläbirääkimiste süsteemi, mis piirab kunstlikult palgajaotust ja vähendab töötajate motivatsiooni liikuda tööle kõrgema tootlikkusega tegevusaladele. Samuti tõstab süsteem IMFi hinnangul miinimumpalga liialt kõrgele tasemele, mistõttu madalapalgalised töökohad jäävad loomata ning neid kohti potentsiaalselt täita võivad inimesed jäävad koormama sotsiaalkaitsesüsteemi. Teiste oluliste ettepanekutena soovitab IMF Soomel reformida töötutoetusi, sidudes need senisest enam aktiivsusnõudega, parandada tööjõu mobiilsust läbi soodsama majutuse ja suurendada nii era- kui avaliku sektori tootlikkust, muuhulgas investeeringute abil teadus- ja arendustegevusse.
    Hoolimata ametiühingute vastuseisust tundub tõenäoline, et Soome valitsus suudab vajalikud reformid ellu viia ja tänu haritud rahvastikule majanduse pikemas perspektiivis ka kasvule aidata. Sellest hoolimata ei ole Soomes kiiret kasvu oodata, mistõttu käriseb vahe Rootsi majandusega tunduvalt. SEB prognooside kohaselt küünib Rootsi majanduskasv lähiaastatel 3% ligidale, Soome peab sel aastal leppima stagnatsiooni ja edaspidi 1% juurde jääva majanduskasvuga.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.