Moodsas majas ei lähe ükski vihmapiisk raisku

Enamikus koduaedades seisab aianurgas või räästa all vihmavee kogumiseks tünn, kust on hea kastmiseks vett võtta. See on vana hea viis vihmavett kasutada, kuid uued ajad on toonud palju kasulikumad ja nutikamad lahendused, kirjutab 7. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis.

Vihmavesi vetsupotti

Õige süsteemiga saab ära kasutada sisuliselt kogu taevast alla sadava vee. OÜ Vanemuise Pargimaja rajas Tartusse kortermaja, mis kasutab kogutud vihmavett tualettruumides ning pesumasinates, lisaks ka kastmisveena, ütles ettevõtte juhatuse liige Priit Truusalu.

Sadevee kasutamine vähendab Sarmeti sõnul koormust ka linna kanalisatsioonivõrgule, eriti kui tegemist ei ole lahkvoolse kanalisatsiooniga ja sadevesi läbib linna reoveepuhastit.

Büroohoonetes on sademeveel vähem kasutusvõimalusi, seega ei pruugi tasuvusaeg mõistlikuks osutuda, ütles Sarnet. Tema sõnul on siis ka teisi võimalusi keskkonnasäästlik olla. Head on automatiseeritud sanitaarseadmed, näiteks fotoanduritega segistid ja pissuaarid. Samuti korralik sooja vee tsirkulatsioonisüsteem, mis aitab veekulu vähendada. 

Alternatiivina sadevee kasutamisele võiks Sarmeti sõnul tarbevett kasutada mitu korda, näiteks suunata kätepesuvesi edasi tualettide loputuskasti.

Vihmavesi joogiks ei kõlba

Hannes Soo, kes tegeleb veesüsteemidega ettevõttes OÜ WILO Eesti, pani südamele, et vihmavett joomiseks kasutada ei saa. „Pääsu pole ka filtritest,“ märkis Soo. Ta nentis, et muidugi on olemas biopuhastid isegi reovee kasutamiseks, aga kuidas need toimivad ja kas seda vett reaalselt korduvkasutada saab, pole meil veel tõsiselt katsetatud. Mõnes riigis on selliste veesüsteemide paigaldamiseks kehtestatud lausa maksusoodustused.

"Eesti häda on selles, et pole toetusi niisugustele asjadele ja tasuvusaeg on seetõttu üsna pikk,“ rääkis Soo. Ta soovitab niisuguseid lahendusi eeskätt uutele majadele. "Nii on võimalik vajalikud arvutused kohe ära teha ja projekteerida süsteem maja tehnosüsteemidesse,“ soovitas ta.

Veesüsteemidega tegeleva ettevõtte OÜ Puhastid tootejuhi Marek Reinolti sõnul kasutatakse sadevett järjest rohkem. "Levinud on vee kogumine kastmiseks ja väljas kasutamiseks, näiteks autopesuks. Ent igal aastal paigaldame järjest rohkem ka selliseid süsteeme, kus sadevesi suunatakse ka WCsse,“ rääkis Reinolt.

Reinolti sõnul kasutavadki inimesed ligi kolmandiku veest just tualettruumis, seega on suur osa kogutarbimisest võimalik asendada vihmaveega.

Sademeveesüsteemide hind eramutele algab 2500 eurost ja ulatub 4000 euroni. "Sealt edasi on juba büroo- ja tööstushoonetele mõeldud erilahendused,“ täpsustas Reinolt. Vee hinda arvestades peaks keskmise süsteemi tasuvusaeg tema sõnul olema ligikaudu viis aastat.

Tartusse nutika kortermaja ehitanud Truusalu ei osanud öelda, kui palju neil süsteemi paigaldamine maksma läks, kuid tema sõnul ei tohiks see olla väga suur summa, sest kasutati standardseid, Saksamaal tavalisi ning koguni masstootmises komponente.

Olulist kokkuhoidu ei anna

Mujal Euroopas kasutatakse vihmavett usinalt, ütles Truusalu, aga Eestis on vesi veel nii odav, et rahalise säästu ajendil vihmavett kasutada ei tasu. "Kaudset kasu - näiteks seda, et tehnika ei ummistu katlakiviga - on aga raske mõõta,“ lisas ta.

Ka on Truusalu hinnangul Eestis enamikus kohtades vee kanaliseerimise osakaal vee hinnas suurem kui puhta vee osa. "Ja see tuleb meil ikka kinni maksta,“ märkis ta. "Tartus on näiteks puhta vee osa ca 80 senti kuupmeetri kohta."

Süsteemi lisamine juba valmis majale on Truusalu sõnul kulukas ja tülikas. "Uue maja juures võiks seda küll kaaluda, sest kogu ehituse kuludest on lisanduv summa tühine,“ märkis ta.

Austraalias on Truusalu sõnul näiteks magevee puuduse tõttu piirkondi, kus vihmavesi on ka ainus koht, kust joogivett saada. "Sellistes piirkondades tuleb muidugi puhastamisega rohkem vaeva näha,“ lausus Truusalu.

Ehitusettevõtte OÜ Mitt & Perlebach juhatuse liige Kristjan Mitt on seisukohal, et kuna näiteks Tallinna Vee teenuse hind ja kvaliteet on väga heal tasemel, on vihmavee kasutamise tasuvusaeg elamuehituses üle kümmekonna aasta. Mis on kindlasti ka põhjus, miks meil seda niivõrd vähe kasutatakse,“ sõnas ta.

Autor: Kairi Oja, kaasautor