Kaks vastuolu BLRT majandusaruandes

Väikeaktsionäri Valeri Kovalenko tütar ja õigusteaduskonna magister Anastassia Kovalenko.Foto: Erakogu

Vaidlus BLRT aktsionäride vahel algas kolm aastat tagasi aktsionäride üldkoosolekul, kus väikeaktsionärid tegid ettepaneku dividendide maksmiseks, aga suuraktsionärid ei olnud nõus.

2013. aasta juuni – BLRT Grupi aktsionäride korraline üldkoosolek, mille esimene päevakorrapunkt oli kostja 2012. aasta majandusaasta aruande kinnitamine.

2013. aasta september – väikeaktsionärid esitasid Harju maakohtule hagi BLRT Grupi vastu, milles palusid kuulutada tühiseks või kehtetuks BLRT suvel toimunud üldkoosoleku otsuse kinnitada BLRT 2012. aasta majandusaruanne.

2014. aasta mai otsusega jättis Harju maakohus hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste järgi ei mõjuta üldkoosoleku otsuse kehtivust see, kas hagejad peavad vaidlusaluses aastaaruandes sisalduvaid andmeid õigeks või mitte. Kohus leidis, et enamusaktsionäride hääleõigus ei olnud piiratud ja hääletustulemused on protokollis kajastatud õigesti. Kohus juhtis ka tähelepanu sellele, et kuna hagejad tegid üldkoosolekul kasumi jaotamise ettepaneku, siis ei saa nad samal ajal olla seisukohal, et majandusaasta aruande kinnitamise otsus on kehtetu ja sisaldab ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul üldkoosoleku otsus võib olla tühine vaid juhul, kui rikutakse kõige olulisemaid aktsionäride või võlausaldajate kaitseks kehtestatud norme. Selliseid aluseid ei esine. Samuti ei ole otsus vastuolus heade kommetega. Seega ei ole vaidlusalune otsus tühine.

2015. aasta veebruar – Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kohus märkis, et aastaaruande koostab ja esitab üldkoosolekule juhatus ja aktsionärid vaid kinnitavad juhatuse koostatud aruande. Aktsionärid võivad otsuse vastuvõtmisel lähtuda sellest, et neile esitatud aruanne on õige ja täielik, ega pea aruannet sisuliselt kontrollima. Samuti ei saa aruannet sisuliselt ehk arvuliselt kontrollida kohtus üldkoosoleku otsuse vaidlustamise menetluses. Isegi kui aruanne on ebaõige ja raamatupidamisseadusega vastuolus, ei saa see olla aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisuse alus. Kohus viitas sellele, et hagejad ei ole usutavalt tõendanud majandusaasta aruande ebaõigsust. Hagejad on hagiavalduses soovinud tõendada hagis esile toodud asjaolusid erikontrolliga. Muid tõendeid ei ole esitatud. Äriseaduse järgi otsustab kohus erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel, näiteks äriühingule tõenäoliselt tekkinud kahju ning erikontrolli taotleja peab kahju tekkimist põhjendama ja selle usutavaks tegema. Tekkinud kahju peab olema piisavalt suur, õigustamaks erikontrolli tegemisega kaasnevaid kulusid ja äriühingu tegevusse sekkumist. Hagejad palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks.

2015.aasta september – riigikohus tegi septembri lõpus otsuse, et majandusaasta aruande sisuliste vigade tõttu võib aruannet kinnitav üldkoosoleku otsus osutuda nii tühiseks kui ka kehtetuks tunnistatavaks sõltuvalt aruandes sisalduvate vigade iseloomust. BLRT esindajate, maakohtu ning ringkonnakohtu seisukoht, et majandusaasta aruande sisuliste vigade tõttu aruannet vaidlustada ei saa, leiti olevat ebaõige. Riigikohus leidis, et kui majandusaasta aruandes esinevad sellised vastuolu raamatupidamisseaduse sätetega, mille tulemusel kajastab majandusaasta aruanne olulisel määral valesti äriühingu majandusseisu, siis on rikutud võlausaldajate ning avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ja aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega selline majandusaasta aruanne kinnitatakse, on äriseadustiku alusel tühine.

Unknown body type: x-im/content-part infopank