Ettevõtted nõuavad heitmetele maksu

„Kogu maailmas tuleks kehtestada CO2 maks,“ kirjutas Pariisis alanud ÜRO kliimakonverentsi eel ärilehes Dagens Industri 60 000 Rootsi ettevõtet ühendava organisatsiooni Svenskt Näringsliv juht Carola Lemne. See välistaks turumoonutused saastavama tehnoloogia kasuks ning premeeriks heitmeid vähendavaid uudseid lahendusi, kus iganes ilma otsas need välja mõeldakse.

Just globaalse raamistiku puudumine teeb ettevõtjatele peavalu. Euroopa on endale kliimasihid seadnud ja üritanud ka heitmetonni hinnastada, ehkki kehtiv süsteem sai äsja Euroopa Kontrollikojalt hävitava hinnangu. Euroopa firmadel tuleb aga konkureerida oludes, kus nende rivaalidele tihti nii kõrgeid nõudmisi ei esitata. Nn targad lahendused riskivad hinnakonkurentsis alla jääda, mis kokkuvõttes ei aita kliimaprobleemi lahendada ja viib investeeringud Euroopast madalama keskkonnastandardiga riikidesse.

Võrdsed reeglid

Selle asemel kutsus Hollande üles kehtestama mehhanisme, mis mõjutaksid majanduses tegutsejaid järk-järgult heitmeid vähendama ja investeerima keskkonnasäästlikumatesse tehnoloogiatesse. Hollande’i sõnul oleksid sobivateks hoobadeks nii maksupoliitika kui ka heitmekoguste kauplemissüsteemid.

Maks on kõige mõjusam

OECD juht Angel Gurria oli teist meelt, leides, et maksudest paremat lahendust ei ole.

„Me juba teame, et maksud toimivad paremini kui heitmetega kauplemise süsteemid,“ ütles ta. Gurria sõnul eelistatakse aga rääkida kauplemissüsteemidest, kuna maksudest poliitikud parema meelega ei räägi. „See võib kõlada põhjusena triviaalne, kuid see toimib paremini,“ õigustas Gurria maksu eelist. Me teame, et see salvab ja sunnib käitumist muutma – võib-olla peaks see siis ka meie valik olema.“

Kuus riiki –  nende hulgas Prantsusmaa ja Saksamaa – kutsusid Pariisis ühisalgatuse korras teisi riike üles CO2-le hinda määrama. Initsiatiivi toetasid ka Maailmapanga ja IMFi juhid. Maailmapanga juht Jim Yong Kim tõi toimiva mudeli näitena eeskujuks Rootsis ja Prantsusmaal kehtestatud CO2-maksu.

Prantsusmaal on heitmetonni hinnaks praegu 15 eurot, mis 2017. aastaks tõuseb 27 eurole. See annab firmadele selge signaali, ütles Francois Hollande.

Pariisis toetati ka teisi heitmete vähendamise algatusi – osa riike, näiteks Norra ja Saksamaa, panustasid näiteks fondi, mis aitab selle eesmärgi saavutamisel arenevaid riike.

Hiina president Xi Jinping kordas aga taas, et maailma vaeseimad riike ei või sundida kliimaeesmärkide nimel majanduskasvu ohvriks tooma.