Pankades hiiliv hinnatõus

Kui Põhjamaade pangad võtavad
üksteise järel kasutusele negatiivsed
hoiuste intressimäärad, siis Eestis on
see keelatud ning toob seetõttu kaasa
pangateenuste hinna tõusu.
Kui Põhjamaade pangad võtavad üksteise järel kasutusele negatiivsed hoiuste intressimäärad, siis Eestis on see keelatud ning toob seetõttu kaasa pangateenuste hinna tõusu.  Foto: Bloomberg

Euroopa Keskpanga otsus langetada hoiuseintress negatiivseks tähendab Eesti eraisikutele ja ettevõtjatele pangateenuste kallinemist.

„Eesti seadused ei võimalda kohaldada ühegi valuuta korral negatiivseid intressimäärasid eraisikute ja ettevõtete hoiustele,“ ütles Danske Banki riskijuht Tiit Meidla. „Pankadel tuleb sellest tulenevalt kanda negatiivsete intressimääradega seotud kulud või kanda need üle laenuvõtjatele, tõsta teenustasusid või võtta suuremaid riske oma tegevuses, kompenseerimaks negatiivsete intresside mõju,“ selgitas ta.

Esimest korda langes intress negatiivseks eelmise aasta suvel ning pangateenuste hinnad on aastaga Eestis juba hüppeliselt kasvanud. Nii märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tarbijahinnaindeksi muutust kommenteerides, et pankade teenustasud on aastaga kallinenud 16 protsenti.

Sisuliselt pangamaks

„Negatiivne hoiuseintress tähendab, et klient maksab raha hoiustamisele peale, selle asemel et pangalt intressi saada,“ seletas mõiste lahti Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt. Ta lisas, et Eestis puudub vastavalt võlaõigusseadusele hoiustele negatiivse intressi kehtestamise võimalus. „Võlaõigusseadus sätestab arvelduslepingute kontekstis intressi maksmise kohustuse,“ märkis Kütt.

Negatiivne intress on moraalitu Heido Vitsur, LHV analüütik

Hoiuse negatiivne intress on vastuolus kõige sellega majanduses ja moraalis, mille abil ehitati üles praegune tsivilisatsioon. Positiivne intress on läbi aegade olnud selline preemia töökuse, ettevõtlikkuse ja säästlikkuse eest, mis on võimaldanud majandusel kasvada.

Juba see, et arutletakse negatiivse hoiuseintressi võimalikkuse või vajalikkuse üle, näitab, et rahamaailmas on midagi väga pahempidi läinud. Ja ilmselt mitte ainult rahamaailmas, sest ka majanduse ülejäänud valdkondades on sisemisi konflikte enam kui küllalt. Olgu siin näiteks kas või vajadus ühelt poolt iga hinna eest majanduskasvu kiirendada, sealhulgas suurendada ka tööstusliku tootmise mahtu ja panna inimesi senisest rohkem tarbima, teiselt poolt aga vajadus säästa ressursse ja keskkonda.

Sama konfliktsed on näiteks ka demograafia, tööpuuduse, sotsiaalse kindlustatuse, tervishoiuga ja riigivõlaga seotu. Ning kui sellele lisada veel kaasaegne rahvaste rändamine, saame midagi seesugust, millega inimkond varem kokku pole puutunud. Ainult aeg näitab, kuidas inimkond suudab neid kuhjunud probleeme lahendada. Kuid selge on see, et kui säästlikkusele peale tuleb maksta, hakkab muutuma ka moraal, ja ilmselt mitte soovitavas suunas.

Ka kaks suurimat panka Eestis, Swedbank ja SEB kinnitasid, et neil ei ole plaanis negatiivset intressimäära rakendada. Meidla lisas, et võimaluseta kohaldada negatiivseid intressimäärasid hoiustajatele, on see sisuliselt lisamaks, mille keskpangad kehtestavad teistele pankadele.

„Ma arvan, et pank, nagu iga teinegi äriettevõte toimib siin lähtudes oma ärihuvidest, võimalustest ja kasvustrateegiast ja need huvid ja võimalused võivad üsna erinevad olla. Seega – kõik on võimalik,“ ütles LHV analüütik Heido Vitsur. Tema sõnul sõltub negatiivsete hoiuseintresside mõju laias laastus sellest, kui kaua ja kui palju neid rakendatakse.

„Maailmas, kus lisakrediiti annab nn rahatrükk, ei tohiks negatiivne stiimul säästmisele erilist mõju avaldada. Küll aga muudab ta inimesi ja nende käitumist,“ rääkis Vitsur. Ta lisas, et samas ei tohi unustada, et rahatrükiga loodud krediit ei jagune maailmas ühtlaselt, mis omakorda tähendab eri ettevõtjatele ja regioonidele ise võimalusi.

Ettevõtjad äraootaval seisukohal

„Negatiivsete hoiuseintresside rakendamine oleks meile veidi negatiivne, ent samas suures pildis väga tagasihoidliku mõjuga stsenaarium,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige Taavi Ojala. Tema selgitusel hoiustavad E.L.L. Kinnisvara ja kontserni tütarfirmad vabu rahalisi vahendeid Baltikumis tegutsevates Skandinaavia pankades, Swedbankis, SEBs ja Nordeas.

AS Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Marit Vooremäe selgitas, et ettevõte on oma raha hoiustamisel väga konservatiivne ning hoiab raha ainult hea reitinguga pankades. „Selliselt seisvat vaba raha meil on siiski harva, pigem on meie raha ringluses ja teatud osa asub ka kaupluste kassades,“ rääkis Vooremäe. Tema sõnul ei ole ka pangad andnud vihjeid, et nende teenused või tooted muutuvad kallimaks. Samuti ei soovinud Vooremäe arvata, mis juhtuks, kui pangad kehtestaks negatiivse hoiuste intressimäära. „Praegu on oletusi vara teha,“ sõnas Vooremäe.

Põhjamaades lubatud

Seevastu Skandinaavias on negatiivne intress hoiustele lubatud. Danske Banki riskijuhi Tiit Meidla sõnul rakendab Danske Bank Taanis negatiivseid intressimäärasid institutsionaalsete klientide ja suurettevõtete Taani krooni hoiustele alates selle aasta kevadest. Samas pole Danske Bank kehtestanud Taanis negatiivseid intressimäärasid eraisikute ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hoiustele.

Seadust tuleb muuta Tiit Meidla, Danske Banki riskijuht

Selleks, et regulatiivne raamistik ei suurendaks piirangute kaudu riske pangandussektoris, on vaja võimalust rakendada negatiivseid intressimäärasid. Eesti õigusaktidest tulenevad piirangud takistavad keskpankade rahapoliitika jõudmist reaalsektorisse ega aita kaasa seetõttu optimaalsete investeerimis- ja säästmisotsuste tegemisel.

Efektiivse ning avatud majanduse ja finantsturu korral peavad pangad olema arbitraaži võimaluste vältimiseks vabad nii hoiuste kui ka laenude intressimäärade kujundamisel ning konkurents seab piirid. Seda oleme näinud väga hästi Taani, Rootsi ja Šveitsi näitel. Hoiustele negatiivsete intressimäärade kehtestamise võimalus on vajalik esmajärjekorras nende professionaalsete vastaspoolte korral, kes spekulatiivse tulu eesmärgil püüavad saada kasu õigusaktidest tulenevatest piirangutest.

Ka Soomes tulevad uuest aastast hoiustele negatiivsed intressimäärad. Nordea võtab need aastavahetusest kasutusele osa suurfirmade ja institutsioonide puhul. Negatiivseid hoiuseintresse kaalutakse Euroopa Keskpanga otsuse valguses ka teistes pankades, kuid seni ei pane miinusintressid Kauppalehtiga rääkinud suurfirmasid otseselt muretsema.

„Meie investeerimispoliitika on konservatiivne ning eesmärk on turvata kassavarasid ja hoida neid nõnda, et saame neid kiirelt kasutada. Intressitootlus on teisejärguline ega mõjuta meie otsustamist,“ teatas Kone finantsjuht Sirkku Markula Kauppalehtile. Soome tööstuse ühe lipulaeva likviidsemad varad on ka mitmes valuutas, mistõttu suuremalt jaolt on intressid endiselt positiivsed.

Telefonioperaatori Elisa finantsjuhi Juha Kervineni sõnul jätkub panganduses konkurentsi ja vajadusel saab raha teise panka viia. Tema sõnul on negatiivsed intressid äris isegi kasulikud, seda just lühiajalisi laene silmas pidades.

Alar Tamming: kriis süveneb

Kullafirma Tavid omaniku Alar Tammingu sõnul viitab negatiivne hoiuste intressimäär aina süvenevale pangandus- ja finantskriisile.

„2008. aasta kriis lahendati rahapoliitika lõdvenemisega ja intressimäärade alandamisega. Kuna 2008. aasta kriisist ei ole tehtud mingeid järeldusi ning kõik kriisi põhjustanud tegurid on alles, siis ilmselt lähtutakse sellest, et intressi edasine alandamine ja negatiivseks viimine lahendab 3-5 aastaks taas akuutse kriisi,“ oli Tamming kriitiline. Ta lisas, et sisuliselt on tegu olukorraga, kus turumajanduslike mehhanismide juurde tagasipöördumise asemel loodetakse regulatsioonidega järjest suurenevat kriisi lahendada.

Intresside puhul tähendab turumajanduslik olukord Tammingu sõnul seda, et intress kujuneks turul, mitte seda ei määra maailma keskpangad. „See on fundamentaalne viga tänapäevases rahanduspoliitikas,“ märkis Tamming. Antud meede on Tammingu sõnul pikas perspektiivis pangandussüsteemile hävitav. „Siinkohal tuleb veel mainida, et tegemist ei ole pankade otsustega, vaid süsteemiga, mis saab alguse keskpankade otsustest intresside kujunemise kohta ja ainult laenudega tagatud rahasüsteemi rakendamisest kogu maailmas. Kuna Euroopa Keskpank jätkab võlgade tagasiostuprogrammi, see tähendab, et ostab endale võlad, mida ilmselt ei suudeta kunagi tagasi maksta, on süsteem veelgi tasakaalust väljas ja sisuliselt suureneb süsteemis entroopia ehk kaose hulk,“ rääkis Tamming.

Need käigud aitavad pankade jaoks olukorda stabiliseerida ja tõenäoliselt puudub ka Euroopa Keskpanga juhil võim rahasüsteemi aluseid muuta, lisas Tamming. Tema hinnangul võivad hoiustajad otsustada ühel päeval, et ei soovi oma raha vähenemise eest pangas peale maksta ning võtavad rahaga midagi ette.

„Ühe musta stsenaariumina võib prognoosida seda, et juhul kui hoiustajad hakkavad oma raha välja võtma ega ole nõus, et nende raha pangas pidevalt väheneb, siis pangad kehtestavad raha väljavõtu piirangud ehk inimesel hakatakse seadma takistusi oma vara kasutamisele,“ seletas Tamming. See, et pangad lisakulud praegu enda kanda võtavad, on Tammingu sõnul ilmselgelt ajutine tegevus. „Protsessid jätkuvad hoolimata sellest, mis ma selle kohta arvan. Kriis jätkub oma loomuliku lõpuni,“ oli Tamming kriitiline.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt