Riigihaiglad peavad koondama

Artikkel

- Uudised
- Triin Tabur
- 9. detsember 2015 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihaiglad peavad koondama
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika PriskeFoto: Meeli Küttim
Sotsiaalministeeriumi arvestuste järgi tuleb neil koondada maikuu lõpuks Põhja-Eesti Regionaalhaiglast 80 ametikohta, Tartu Ülikooli Kliinikumist 85 ja Viljandi Haiglast 13 ametikohta.
Nimelt on sotsiaalministeerium saanud valitsuselt ülesande koondada tuleva aasta mai lõpuks valitsemisalast 235 teenistuskohta, sellest 76 protsenti langeb kolmele riigihaiglale, kirjutab Meditsiiniuudised. Muudatus puudutab eranditult riigisektorit ja selle peamine põhjus on tööealise elanikkonna vähenemine.
Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske rääkis, et on iga juhtkonna otsustada, milliste ametite esindajad asutuses koondatakse. Koondamine kärbib kolmes haiglas küll keskmiselt vaid 2 protsenti ametikohtadest, haiglajuhtide kartus on aga, et ametikohtade näpistamine muutub iga-aastaseks kohustuseks.
Priske tõi välja, et ühekordsena on paar protsenti koondamist palju väiksem kui loomulik tööjõu voolavus, sest aeg-ajalt tuleb igas asutuses töökorraldust revideerida ja mõelda, kuidas on võimalik väiksema arvu töötajatega ära teha enam-vähem sama töö.
Ainuüksi joonlauakärbe tulemust ei annaAgris Peedu, rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler
Valitsuse seatud eemärk vähendada valitsemise mahtu ei ole lihtsalt kärpeülesanne, vaid ametiasutused peavad üle vaatama oma ülesanded ehk nii sise- kui ka avalikud teenused. Ainuüksi n-ö joonlauakärbe ei anna tulemust. Ministeeriumid on revideerimisega alustanud ja rahandusministeerium toetab seda riigiauditiga. Selle eesmärk on määrata kindlaks halduskorralduslikult probleemsed riigi tegevusvaldkonnad, analüüsida iga valdkonna korraldust ja kitsaskohti ning teha ettepanekud nende tõhustamiseks.
Seda, kas tegemist on ühekordse koondamisega, ei ole Priske sõnul veel kokku lepitud. “Ma loodan, et see on ühekordne,” ütles ta.
Kust siis raviasutustel koondada? Kantsler märkis, et haiglatel on osa tegevusi, mida on erasektorilt võimalik sisse osta, näiteks valvuriteenus, koristamine, toitlustamine. Kuna aga haiglad ise tervishoiuteenuse osutajana käibemaksukohustuslased ei ole, läheb sisse ostetav teenus neile kallimaks ja see sööb nende ravikindlustuse eelarvet. “Kui see käibemaksu lisandumise probleem ära lahenda, võiksid raviasutused teoreetiliselt ka rohkem teenuseid sisse osta,” sõnas Priske.
Koondamine puudutab ka sotsiaalministeeriumi ennast ja selle allasutusi, nagu terviseamet, ravimiamet, Tervise Arengu Instituut.
Viljandi Haigla esindaja Krista Valdvee sõnul on nad äraootaval seisukohal. “Töötajate värbamine ja koondamine on pidev protsess ja sõltub pakutavate teenuste hulgast ja mahust,” ütles ta. “Otsuse, kuidas täita ministeeriumi antud ülesanne, saame teha pärast seda, kui oleme teada saanud haigekassa tellitavate raviteenuste mahu järgmiseks aastaks,” jätkas ta. Arvestades eelmiste aastate kogemusi, laekub lõplik tellimus Valdvee sõnul tõenäoliselt veebruaris.
Tallinnale kuuluva kolme haigla juhatuse liige abilinnapea Merike Martinson kinnitas, et vähemalt 2016. aastal linna haiglates koondamisi plaanis ei ole.
Arstide ja õdede suurt koondamist ei paista
2 protsendi ametikohtade koondamine polegi nii lihtne ülesanne, tõdeb intervjuus Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.
Kui reaalseks peate võimalust koondada tuleva aasta mai lõpuks 80 teenistuskohta?
80 ametikohta võib tunduda “väike”, s.o 2 protsenti kogu haigla ametikohtadest. Samas kui see kohustus arvutada meditsiinipersonali säästmise loogikast lähtuvalt ümber tugipersonalile, siis saame ca 10protsendise kohustuse. Novembri seisuga oli meditsiinipersonali hulk haiglas kasvanud ja tugipersonali hulk natuke vähenenud, kuid see on olnud loomulik dünaamika ega ole seotud koondamiskohustusega.
Kas see 2 protsenti koondamist on ühekordse üritusena talutav või tähendab olulist töö ümberkorraldust 2016. aastast?
2 protsenti tugiteenistuste töötajatest oleks mõistlik ja saavutatav n-ö ratsionaalseid teid pidi. Kui rääkida 10 protsendist tugiteenistuste töötajatest, siis sellist ülesannet ei saanud riigis ükski asutus ja selle elluviimine viitab mitme tugiteenuse sisseostmise kohustusele ning eeldab sellest johtuvaid ümberkorraldusi.
Ümberkorraldustele kuluks ka mõistlik aeg, umbes 6–12 kuud, ja loodetavasti ei ole ajalised tärminid kivisse raiutud. Haigla nõukogu arutab juhatuse esmaseid ettepanekuid jaanuaris.
Kui tõenäoliseks peate, et koondamisele läheb ka mõni arsti või õe koht?
Suuremat arstide ja õdede koondamist me ette ei näe. Üksikuid koondamisi on läbi aastate olnud ka arstide ja õdede hulgas.
Millistes haigla teenistustes kõige enam koondamisruumi näete?
Analüüsime kõikide teenistuste koosseise ja seda struktuuriüksust, kus näeme suurt koondamisruumi, ei ole. Samas ei ole välistatud, et haigla on sunnitud edaspidi tervishoiuteenuseid mingis mahus sisse ostma teistelt teenuseosutajatelt, sh eraettevõtjatelt.
Kui palju mõjutab eelarvet, kui osa teenuseid sisse osta?
Arvutused näitavad, et sisseostmine tuleb kallim. Esiteks lisandub teenuse sisseostmisel käibemaks ja eks teenuse osutaja soovib ka kasumit teenida. Meile vajalik maht on enamasti nii suur, et saavutame mastaabiefekti ka seda ise tehes, sisseostmine täiendavat mastaabiefekti ei anna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum