Kristjan Hiiemaa • 14. detsember 2015 kell 4:45

Jaekaubanduse tarneahel otsib otseteid

Büroomaailm peab jaekaupluse eeliseks veebipoega võrreldes seal pakutavat konsultatsiooni.   Foto: Andres Haabu

Kuna internetimüük on ampsanud jaekaupluste käest suure tüki, peab jaemüüjate tarneahel konkurentsis püsimiseks muutuma.

Kuidas saavad jaemüüjad jätkata hulgimüüjalt suures koguses toodete ostmist, neid transportida, arvele võtta, välja panna, koolitada oma töötajaid, hallata tooteid ja üritada neid maha müüa, kui klientidel on üha rohkem eri võimalusi ja kanaleid, mille kaudu nad saavad neidsamu tooteid osta, küsib 15. detsembri Äripäev logistika rubriigis.

Kui traditsiooniline jaekaubanduse tarneahel koosneb neljast lülist - tootja, hulgimüüja, jaekaupluste kett ja tarbiija - siis üha rohkem inimesi tellib tooteid internetipoodidest, mis saavad oma kauba otse tehasest. Nii tegutsevad veebipoed korraga nii hulgi- kui ka jaemüüjatena. Peale selle on veel ettevõtteid, kes teevad ise asju ja müüvad neid internetis, jättes vahele hulgi- ja jaemüügi lüli.

Jaemüüjad ei kao tulevikus, aga nende tarneahel peab muutuma. Majandus on muutumas ja otseteed tarneahelas on väga levinud. Saab täheldada nelja sorti tarneahelaid: tavapärases tarneahelas on tootja, hulgimüüja, jaemüüja ja tarbija. Supermarketite omatoodete puhul jääb välja hulgimüüja, internetipoes tootja internertis vahendamise puhul jäävad välja hulgi- ja jaemüüja.

Internet on ampsanud päriskaupluste pirukast suure tüki. Inimesed ostavad internetist väga palju. Kas füüsilisi jaemüügikauplusi aetakse tõesti mängust välja? Tegelikult mitte, paljudel internetiettevõtetel, kes tegutsevad poe mudeli alusel, on olemas nii e-müük kui ka füüsilised jaemüügikauplused.

Neljanda mudeli puhul, internet vahendajana, on juhtpositsioonil tarkvaraettevõtted. Füüsiliste toodete müümisel on see mudel eelkõige väiketootjatele, kes teevad käsitööd või hinnalisi kvaliteettooteid väikesele ostjaskonnale.

Jaekaubanduse tarneahelat saab lühendada mitmel viisil. Eelpool nimetatud neljale mudelile saab lisada veel kättetoimetamisteenuse, kauplusesse järele tulemise ja muud kättetoimetamismudelid. Ilmselgelt läheks see kõik keeruliseks. Just seetõttu ei lööda päriskauplustele veel hingekella ja võib-olla ei tehta seda kunagi.

Neli peamist tarneahelat:

Tavapärane tarnimine. Tootja -> hulgimüüja -> jaemüüja -> tarbija.

Supermarketite omatooted. Tootja -> jaemüüja -> tarbija.

Internet poena. Tootja -> hulgimüüja -> jaemüüja internetis -> tarbija.

Internet vahendajana. Tootja kui käsitööline > tarbija.

Ristlaadimine kui otsetee jaekaubandusele

Jaekaubanduse tarneahel on alati sisaldanud otseteid. Otsemüük internetis on üks neist. Tehnoloogia ja tarkvara on andnud palju võimalusi tarneahela lülide vahelejätmiseks. Walmart on näiteks kuulus selle poolest, et kasutab ristlaadimise meetodit, mis on nende jaemüügistrateegia alustala.

Ristlaadimise mõte on kasutada nii vähe tarneahela lülisid kui võimalik, jagades tarnijatega teavet ja sidudes ostmine müügiga otsesemaid teid pidi. Walmarti tarneahela uuenduste tehniline selgroog on varude juhtimise tarkvara, mis võimaldab kaupu automaatselt juurde tellida ja ristlaadida ning sisaldab muid kaubavarude haldamise võtteid.

Ristlaadimine on Walmarti varude tõhusa täiendamise strateegia nurgakivi, see tähendab, et tooted laaditakse otse saabuvalt poolhaagiselt, veokilt või raudteevagunist väljuvale veoautole, haagisele või vagunisse, ilma et neid vahepeal üldse ladustataks või siis ladustatakse väga lühikest aega.

Vaheladustamise vältimine aitab hoida kokku laopinda ning vähendab lisalaadimiste vajadust. Ristlaadimist kasutatakse jaotuskeskustes, kuid sageli jõuab kaup suurde jaekauplusesse otse vabrikust või toiduainetööstusest. Sellised supermarketite ketid nagu Walmart müüvad ka väga palju omatooteid, mis müüakse jaemüüja enda tootemargi all ja need transporditakse sageli tootja juurest otse jaemüüjale, jättes turustajad vahele.

Jaemüüjale tarvilikud tööriistad:

360kraadine vaade reaalajas

See tähendab, et kõiki andmeid saab vaadata reaalajas ja koostada nende alusel aruandeid, mis on lihtsasti mõistetavad. Tulevikuga kohandumine on lihtsam, kui teate täpselt, kus asute.

Näiteks võimaldab tarkvara jaemüüjal koostada reaalajas X-aruandeid, et vaadata registrite kogusummasid, mis on jagatud makseviisi järgi müügikohas. See võimaldab võtta taktikalisi meetmeid rahavoo suurendamiseks, näiteks ajutiste sooduspakkumiste ja turundustoe abil. Aruanded aitavad kohanduda muutuva ärikeskkonnaga, valida kaupu õigesti ja hinnata, millised müügikanalid on esmatähtsad.

Tarkvarasüsteemide omavahel sidumine

Pilvandmetöötlus on imeline, sest see ühendab omavahel jaekaubanduse tarkvarasüsteeme, mis olid varem eraldiseisvad. Müügikoha tarkvara ja muu müügitarkvara on ühendatud varude juhtimise tarkvaraga, kliendihaldus tooteinfoga jne. See võimaldab seadistada jaekaubanduse tarkvara automatiseerimist viisil, mis teeb jaemüügitegevuse kiireks ja paindlikuks, ilma et tuleks palgata lisatöötajaid.

Näiteks saate seadistada oma müügikoha tarkvara nii, et see annab varude haldamise tarkvarale korralduse tellida uued tooted kohe, kui ladu on peaaegu tühi. Või kasutada tooteinfo juhtimise rakendust selleks, et teatada hinnakirjas tehtavatest muudatustest, mis on seotud varude täiendamise ja läbimüügiga.

Kauplus kui vahendaja

Veebisaidi Retail Prophet looja Doug Stephens on seisukohal, et füüsilisel kauplusel on kõik võimalused olla kaubamärgile kõige võimsam ja tõhusam vahendamisvorm. Päriskauplus pakub kogemust, mida internet ei suuda järele teha, juhul kui kogemus on oskuslikult kujundatud.

Jaekauplused peaksid võtma endale uue sihi olla midagi sellist nagu väljapanekusaal, kus tarbijad saavad katsuda ja uurida tooteid, mida nad võivad hiljem osta tegelikult kodus interneti teel, rõhutas Stephens oma blogis. Kodumasinate või suuremõõduliste kaupade puhul tundub see mõistlik. Väikeste tarbekaupade puhul seda ilmselt ei juhtu.

"Arvestades füüsilistele kauplustele omast elavat, tunnetuslikku ja kogemuslikku olemust, on neil kõik võimalused muutuda võimsateks vahenduspunktideks, kus jaemüüjad saavad rääkida oma kaubamärgi lugu, panna kliendid toodetest huvituma ja seejärel suunata nende ostusoov mis tahes kanalisse, seadmesse või turustajale,“ kirjutas ta.

Tootevirnad ja riiuliread annavad teed kunstigaleriilikumale kauplusekujundusele ja kunstipärasemale väljapanekule, kus on piisavalt ruumi meediavahenditele ja kus saab tootega lähemalt tutvuda. Sotsiaalmeediat hakatakse kasutama kogemuse pakkumiseks toodete ülevaadete, võrdlemiste ja hindamiste kaudu. Kauplus muutub sisuliselt kõikehõlmavaks ja kogemuslikuks reklaamiks toodetele, mida ta esindab, ja otseväravaks tervesse olemasolevate turustuskanalite universumisse.

Jaemüüjad, kes oskavad kujundada silmapaistvat kliendikogemust ja selle tagada, hakkavad Stephensi sõnul ilmselt tulevikus võtma tarnijatelt ettemakset või nn kaarditasu selle põhjal, kui palju nad suudavad teha positiivset reklaami toodetele, mida nad esindavad. See nõuab mõõdikute ja klientide üksikasjalikku analüüsi, mis sarnaneb Google Analyticsi programmiga või ettevõtete investeeringute tasuvuse arvutusega.

Kaupluse ülalpidamine on suur kulu

ASi Infotark turundusjuhi Kristine Rossi sõnul on küll raske tulevikku prognoosida, aga ilmselt järgmise kümne aasta jooksul jaekaupluste tähtsus ei vähene. "65% meie müügist toimub praegu poes ja 35% muid kanaleid pidi," märkis Ross. "Aga Büroomaailma tähed maantee ääres tõmbavad kindlasti tähelepanu ja kutsuvad ostma," lisas ta.

Veebis tehakse eelvalikRaido Seppam, OÜ Roi müügijuht

Meie kodulehel on toodud piiratud toodete sortiment, kogu valikut me kahjuks välja panna ei saa, sest tootevalik on väga suur.

Veebist tehakse üldjuhul väiksemaid tellimusi, suuremate projektide puhul annab see võimaluse teha eelvalik, aga lõpliku valiku tegemiseks soovivad kliendid enamasti tooteid füüsilisel kujul näha, mis on arusaadav, sest tegu pole ju kümne euroga, vaid suuremate summadega ja pildid võivad olla petlikud.

Siiski on veebipood hea võimalus toodetega tutvumiseks, võimaldades kliendil enda jaoks toodete valikut hinna järgi kitsendada, mida oleks raske teha pelgalt pildi põhjal. 

Veebis müüb ettevõte 15-20% toodetest. "Sealt ostavad rohkem püsikliendid, uusi klliente on vähe," märkis Ross.

Rossi hinnangul ehitatakse kaubanduskeskusi juurde, sest inimestele meeldib poes käia. Ta märkis, et veebipoodide osakaal kasvab ilmselt kiiremini riikides, kus vahemaad on suured ja kauplusesse sõitmine võtab tunduvalt rohkem aega kui meil. "Meil on distantsid väikesed ja poodi minek pole nii aja- ega ressurssikulukas," lausus ta.

Palju oleneb Rossi hinnangul ka toodetest, näiteks raamatuid on lihtne veebipoest tellida. Harjumused sõltuvad ka põlvkonnast. Nii pole noortele probleem näiteks riideid internetist osta. Sõltub ka sellest, kui hästi on organiseeritud tagastus, lisas Ross.

Ross avaldas lootust, et alles jääb siiski nõustamise võimalus, mida võimaldab füüsilise poe olemasolu. "Samas võib tihedas hinnakonkurentsis minna nii, et näiteks arvutite puhul lastakse poes endale toodete vahe selgeks teha ja seejärel tehakse ost hoopis veebis, kus on kõige lihtsam hinnavõrdlust teha," kirjeldas ta. Lisades, et inimesed võiksid sellele rohkem mõelda, et kui kauplus on inimeste koolitusse ja väljapanekusse investeerinud, tasuks neid selle eest ostuga toetada. "Kauplustega on seotud tegelikult väga suured kulud," möönis Ross.

Ross uskus, et selleks, et veebipoena tegutseda, peab ettevõttel olema tuntud nimi ja maine, uue tulijana turule tulla on keerulisem. "Kõige paremini toimib kombinatsioon füüsilisest poest ja veebipoest, seda näitab seegi, et paljud tugevad poed nagu näiteks Monton, Baltika või Mosaic on püsti pannud ka korralikud veebipoed. Sama toimub toiduainetekaupluste puhul, nii Selver kui ka Maxima arendavad veebipoode," loetles ta.

Hetkel kuum