Kas oleksid valmis töökoha pärast kolima?

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar-Karma
- 31. detsember 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas oleksid valmis töökoha pärast kolima?
Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul saab tööandja korraldada töötajatele transpordi, kui ühest kaugemast piirkonnast on rohkem tulijaid või kompenseerida transpordikulud. Foto: Meeli Küttim
Eesti inimene on valmis kodust tööle jõudmiseks kulutama maksimaalselt 40 minutit. Seetõttu seisavad tööandjad vahel probleemi ees, et töökoha ebasobiva asukoha tõttu pole töökonkurssidel piisavalt kandidaate.
Palgainfo Agentuuri viimases, sügis-talvises tööturu- ja palgauuringus kajastati töötajate ja tööandjate hinnanguid ka selle kohta, kuidas mõjutab tööandja valikut töökoha asukoht - elukoha lähedus ja ligipääsetavus - ning kas töökoha tõttu oldaks valmis elukohta vahetama, kirjutab 4. jaanuari Äripäev kinnisvara rubriigis.
Uuringus küsiti tööandjatelt hinnaguid, miks pole töökonkurssidel vahel piisavalt kandidaate. Varianti, et tööl käimise seisukohalt on töö asukoht ebamugav, hindas oluliseks teguriks 50% tööandjatest. Ka töövõtjad nimetasid ebamugavat asukohta pea sama olulise põhjusena töökohale mittekandideerimisel. Seejuures oli uuringu andmeil töökohale kandideerimisest loobumise puhul töökoha asukoht palga järel olulisuselt teisel kohal.
ASi Valio Eesti personalidirektor Moonika Meltsa nentis, et Valio praktikas on olnud juhtumeid, mil töövõtjad on ettevõtte tööpakkumisest loobunud, sest töökoha asukoht pole olnud sobiv. "Võtame kasvõi lihttöö tegijad Lõuna-Eesti piirkonnas. Töötaja elab Rõuges ja tahaks tulla Võru tehasesse pakkijaks, aga pole autot, millega tulla. Kui ka oleks auto, siis tulemine ei tasuks rahaliselt ära," kirjeldas Meltsa. "Või olukord, kus töökoht on Laeva tehases, aga sobiv kandidaat elab Tallinnas ega soovi töö pärast elukohta muuta,“ lisas ta teise näitena.
Omanikustaatus seab paindlikule liikumisele piirid
Mihkel Oiderma, 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht
See, et lõviosa Eesti inimestest on koduomanikud, mõjub kahtlemata takistava tegurina töökoha tõttu kolimise aspektist lähtudes. Meie inimesed väga naljalt oma kodu müüma ei hakka, kui see muus osas nende vajadustele vastab. Rääkimata emotsionaalsest seotusest, mis on seotud oma koduga.
Nii võetaksegi pigem ette pikki vahemaid töölejõudmiseks, kui et ohverdatakse lapsele turvaline või tuttav elukeskkond ning sõprade ja sugulaste lähedus.
Need, kes tulevad väiksematest asurkondadest keskustesse töökohtadele lähemale, on pigem üürikliendid - oma väikelinna või maakodu jäetakse suvekoduks või võimalusel üüritakse omakorda välja.
See on olnud trend mitte ainult väiksemast asulast töökohale lähemale kolides, vaid ka suuremate keskuste siseselt, et üüritakse oma prestiižses piirkonnas paiknev korter välja ja asemele üüritakse vajadustele vastav suurem eluase kas äärelinnas või looduslähedasemas keskkonnas.
Üheks põhjuseks, miks nii tehakse, on ka töökohale lähemale kolimine või asjaolu, et paljud töökohad on ühe rohkem ja rohkem hakanud võimaldama kaugtöö tegemist, mis ei nõua töökoha lähedust.
Kas kaugel tööl käimine tasub ära?
Meltsa sõnul rehkendabki inimene tööpakkumise puhul alati tasuvust - milline on tema panuse ja tööandjalt saadava hüve suhe ja kuidas see sobib tema elukorraldusega. Meltsa on täheldanud, et nn ebasobiva asukohaga tööle on paindlikumad inimesed valmis minema mitmel juhul. "Esiteks kui lähemal pole piisavalt tasuvat tööd, aga raha on vaja teenida. Näiteks kui Rõuges ei ole sellise palgaga pakkija tööd või pole üldse tööd nagu on Võrus. Kui rehkendus näitab, et kogu saadavat palka ei sõida tööle saamiseks maha, tasub tööleminek ära," rääkis Meltsa.
"Teiseks kui lähemal pole piisavalt sobivat tööd, näiteks kui Elvas pole pakkuda vastavat spetsialisti kohta, küll aga on Võrus, siis inimene kalkuleerib, et saab Võrus endale meelepärast tööd teha, aga Elvas tal sellist võimalust pole. Seega tasub Võrus töötamine ära,“ lisas ta.
Ta lisas, et on viimasel ajal kokku puutunud mitme noorema generatsiooni esindajaga, kes on öelnud, et nende jaoks ei mängi rolli, kus nad elavad, kas Tallinnas, Tartus või Võrus, olulisem on, et töö oleks huvitav ja arenemisvõimalusi pakkuv.
G4S Eesti AS-i personalidirektor Irene Metsis mainis, et nende praktikas pole väga palju esinenud juhtumeid, kus inimene ebamugava töö asukoha tõttu tööpakkumisest loobub. „Me üldjuhul töökuulutuses teavitame juba, millisele objektile me töötajat otsime ja kus piirkonnas see objekt asub,“ selgitas Metsis.
Suurem osa töötajaist jõuab tööle vähem kui poole tunniga
Praeguse töökoha kaugus elu- või ööbimiskohast (töötajate vastused)
Kuni 15 minutit, 34%
15-29 minutit, 33%
30-44 minutit, 17%
45-59 minutit, 8%
Tund ja enam, 4%
Erinev ajakulu päevade lõikes, 3%
MuuTöökoha kaugus elu- või ööbimiskohast, 1%
Allikas: Palgainfo Agentuur
Millega tööandja saab kehva asukohta kompenseerida?
Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul on oluline küsimus, kas tööandja saab oma asukohta muuta, kui see on tööl käimise seisukohast ebamugav ja takistab sobivate töötajate leidmist. "Kui klientide või muude kulude tõttu ei ole sobivamat asukohta võimalik valida, aga töötajaid tahetakse teistest piirkondadest värvata, siis peaks end töötaja olukorda panema ning lahendused välja pakkuma, seda eriti just lihtsamate tööde tegijate puhul," rääkis Seeder.
Näiteks saab tööandja korraldada töötajatele transpordi, kui ühest kaugemast piirkonnast on rohkem tulijaid või kompenseerida transpordikulud. Kui see on lahti seletatud ka töökuulutuses vähendab see tööandja asukoha pärast kandideerimata jätjate hulka, rääkis Seeder.
Samas mainis ta, et tööle tulekule kuluv aeg ei saa töötaja jaoks ebamõistlikult pikaks kujuneda, keskmiselt on töötajad valmis tööle minekule kulutama maksimaalselt 40 minutit. "Kui igapäevaseks tööl käimiseks kuluv aeg on liialt pikk, võib mõelda ööbimisvõimaluste pakkumisele töökoha lähedal või ka elukoha vahetuse toetamisele. Kontoritöö puhul tasuks läbi mõelda ka võimalused pakkuda osaliselt kaugtöö vormis töötamise võimalust,“ rääkis Seeder.
Metsise sõnul võtsid nemad kaugemalt tööle tulijate peale mõeldes 2007. aastal Tallinnas kasutusele ühiselamu. "Seda kasutatakse päris hästi ja see annab võimaluse inimestel, kes muidu elavad Tallinnast väljas, teha tööd Tallinnas, ööbides ajutiselt ühiselamus,“ tutvustas Metsis. Lisaks pakutakse öises vahetuses töötavatele inimestele ajal, mil ühistransport ei liigu, võimalust taksoga koju ja tööle sõita.
Valios makstakse kaugemalt tulijatele ka isikliku sõiduauto kompensatsiooni ning Tartust käib töötajate buss Laeva tehasesse ja tagasi.
Vastuste %; pigem mitte; kindlasti mitte; nii ja naa; pigem jah; jah, kindlasti
Tööle minekuks kuluv aeg väheneb 25, 31, 10, 16, 8
Tugi elukeskkonda sisse elamisel 21, 22, 13, 22, 10
Tööandja abistab sobiva elamispinna leidmisel 21, 24, 10, 24, 11
Tööandja katab kolimisega kaasnevad kulud 19, 24, 10, 25, 13
Väiksemad elamiskulud (eluase, tarbimine jms) 15, 20, 10, 30, 14
Tööandja katab eluasemekulud 11, 18, 9, 31, 22
Vähemalt samaväärsed vaba aja veetmise võimalused 11, 18, 9, 31, 22
Lastele vähemalt samaväärsed hoiu- ja õppimisvõimalused 10, 20, 8, 26, 28
Kõrgem ametipositsioon või juhtimisalane väljakutse 9, 14, 9, 27, 32,
Ei pea loobuma kinnisvarast praeguses elukohas 8, 15, 8, 28, 32
Paremad tööalase arengu võimalused 6, 12, 7, 30, 37
Töö sisu on huvitavam 6, 12, 7, 29, 38
Töötasu on suurem 5, 11, 6, 26, 47
Allikas: Palgainfo Agentuur
Tallinlased töökoha pärast teise linna serva ei koli
Töökoha pärast elukoha vahetust on valmis ette võtma väiksemates kohtades elavad inimesed, kui neil on võimalik tõmbekeskuses asuvasse ettevõttesse tööle asuda. Tallinna elanikud pole aga linna sees valmis töökoha nimel elukohta vahetama, pigem loobutakse tööpakkumisest.
ASi Valio Eesti personalidirektori Moonika Meltsa sõnul teatud mõju tõmbekeskustel kindlasti on - parem tööjõud liigub paremate võimaluste suunas. "Kõik siiski marjamaale ei jõua, paljudele pikaajaline rändamine ei sobi ning mõned inimesed lihtsalt tahavad arendada oma kodupiirkonda, mistõttu pöördutakse tagasi juurte juurde," nentis ta samas.
Meltsa sõnul on järjest enam haritud spetsialiste ja juhte, kes on kodu rajanud vaiksemasse paika, soovides teadlikult sellist elustiili viljeleda. "Sobivas keskkonnas on nad väga motiveeritud ja stabiilne tööjõud,“ hindas Meltsa. Valio Võru tehasesse käivad lisaks tartlastele tööl ka näiteks Kambja ja Põlva elanikud. Laeva tehasesse tulevad töötajad Elvast, Jõgevalt jne.
G4S Eesti personalidirektori Irene Metsise sõnul on väiksemates kohtades keerulisem töötajaid leida, kuid esineb ka seda, et inimene ei soovi Tallinnas või Tartus töölesõiduks liiga pikka aega kulutada. "Liikudes Tallinnas ühest linna otsast teise võib selleks kuluda mõnel juhul tund kuni poolteist,“ märkis ta.
Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder nõustus Metsisega, et probleem töökoha ebamugava asukohaga tuleb mängu nii tõmbekeskustes kui neist väljaspool. "Tallinnas ei ole inimesed valmis teises linna otsas tööl käima, kuna see võtab liialt palju aega ja on ebamugav," selgitas ta.
Lisades, et tasuta ühistransport ilmselt pisut leevendab neid tõrkeid, kuid ühest linna otsast teise liikumine võtab sama palju aega, kui mõnes maakonnas kahe linna vahel liikumine. "Võimalusel valitakse logistiliselt sobivam töö asukoht, kui muud tingimused on enam-vähem samaväärsed," nentis ta. "Arvestama peab ka seda, et Tallinnas ja Harjumaal on märksa rohkem tööpakkumisi, mille vahel valida,“ lisas Seeder.
Tallinnas pole ükski vahemaa liiga pikk
Pindi Kinnisvara suurkliendi osakonna juhi Peep Soomani hinnangul tuleb nii Tallinnas kui teistes suuremates linnades linna sees töökoha pärast kolimist harva ette. "Meil pole lihtsalt ühtegi nii suurt linna, mille ühest otsast teise tööl käimine oleks talumatult ebamugav," märkis ta.
Ka 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juhi Mihkel Oiderma sõnul on suuremate keskuste puhul töökohale lähemal uut elukohta otsivaid kliente harva. "Pealinna ühest otsast teise sõitmine ei ole nii suur Kolgata tee, kui meile meeldib mõelda. Peab see alles töökoht olema, et inimene sellepärast Tallinnas oma elukohta muudaks" märkis Oiderma, kelle sõnul on elukohavahetusel pigem teised põhjused.
Sooman märkis, et kui inimene elab Mustamäel ja töötab Muugal, siis ta võib kolida lõpuks Piritale, aga mitte seepärast, et töökoht on Muugal, vaid et talle ei meeldi Mustamäe. "Kui valikus on kolm suunda: Nõmme, Pirita ja Peetri, siis kolitakse pigem selles suunas, mis tööle jõudmise mugavamaks teeb," lisas ta siiski.
Pealinna tulles esialgu üüritakse
Soomani sõnul on lõviosa Harjumaale ja Tallinnasse toimunud sisserändest seotud töökohtadega ja seega on töökoha pärast kolimine sage nähtus. See, kas väiksematest kohtadest pealinna või selle lähedusse tööle tulnud inimesed ostavad või üürivad endale elamise, sõltub mitmest asjaolust. "Kui tullakse mõnest väiksemast piirkonnast, kus kinnisvara on kordades odavam, polegi Tallinnas või Harjumaal võimalik kohe kinnisvara osta, vaid tuleb üürida," selgitas ta.
Kui on näha, et töökoht on püsiv, saadakse hästi hakkama ja konkurentsivõime on piisav, et töötajana vastavas sektoris pidama jääda, kinnitatakse kanda ja tehakse ostuostus, kirjeldas Sooman.
Ka Oiderma kogemusel on väiksematest paikadest pealinna kolijate seas üürnikke rohkem kui ostjaid. "Ainuüksi Tallinnasse on viimasel aastal kolinud 5200 inimest ja viimase viie aastaga 33 000, eks see kõneleb selget keelt kui palju tegelikult tullakse ikkagi tööle lähemale," märkis ta, nentides, teisi tõmbekeskustesse kolimise põhjuseid on vähe.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum