• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 07.01.16, 12:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

IT-lahenduste müügioskusi Eestis õppida ei saa

IT riistvara B2B müügiturust Eestis tegi teemaveebile ituudised.ee ülevaate IT-kaupade hulgimüüja F9 Distribution Baltic juhataja Anti Kuiv.
IT-kaupade hulgimüüja F9 Distribution Baltic juhataja Anti Kuiv.
  • IT-kaupade hulgimüüja F9 Distribution Baltic juhataja Anti Kuiv. Foto: Erik Prozes
Eesti tuntumate üli- ja kõrgkoolide ning koolide õppekavadest ei leia Kuiva sõnul kuskilt IKT väärtusahela temaatikat – õpetust sellest, kuidas jõuavad kõik need suurepärased tehnoloogiatooted turule lõpptarbija kätte. "See ei ole lihtsalt logistika, vaid terviklik globaalne lisaväärtuse ahel, mille moodustavad komponentide tootjad, valmistoodete tootjad ja arendajad, hulgimüüjad, edasimüüjad ja lõpptarbijad. Selles ahelas töötavad inimesed, kes on spetsialistid nii müügi ja turunduse kui ka IT alal," kommenteeris Kuiv.
Kus siis saab Eestis omandada IKT toodete, lahenduste või teenuste müügioskusi? "Uurisin asja ja tõepoolest selgus, et seda keegi otseselt ei õpeta. Üldlevinud arusaam koolides on, et müügioskus on teine teema, eraldi lisaaine, mida õpitakse eraldi kuskil mujal. Gümnaasiumides on levinud arusaam, et arvutiõpet tuleb anda peamiselt n-ö reaalkallaku raames," ütles Kuiv.
Koolis võiks ju tema sõnul õpetada, kuidas jõuab server, arvuti või nutiseade tehasest lõpptarbijani, kes millist tööd selleks peab tegema ja kuidas üldse tuuakse turule erinevaid uusi IKT teenuseid ja tooteid. Kõigel sellel on oma spetsiifika ja selles ahelas on väga suur hulk erinevaid töökohti.
Uuringu "Mis saab Eesti IT haridusest?" järgi jääb juba esimesel õppeaastal ülikoolist kõrvale 32% IT-üliõpilastest. Ja muu hulgas on suur puudus IKT rakendusoskustest teiste erialade spetsialistidel – arstidel, õpetajatel jt. Lisaks leiti, et jätkuvalt on puudulikud meie gümnasistide arvutikasutuse baasoskused.
IKT tehnoloogiad läbivad kõiki valdkondi horisontaalselt – isegi juuksuritöökoda ei saa ilma selleta hakkama, rääkimata kaasaegsest tootmisettevõttest. "Seega ei ole IT-maailmas vaja ainult insenere ja programmeerijaid. Tegelikult on IKT alases ettevõtluses tehnoloogiateadmistega sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste spetsialistidest suur puudus. Ja fakt on see, et uusi ärimudeleid ja nutikaid tooteid loovadki just need firmad, kus töötab selliseid inimesi," tõdes Kuiv.
Kas Amazon.com on kaubandus- või tarkvaraettevõte? Kas Transferwise on finantsettevõte või lihtsalt üks veebipõhine teenus? Kõigis neis firmades on IKT rakendus tema sõnul määrava tähtsusega firma väärtuse loomisel, kuid turundus ja uue mõtteviisi müümine on ilmselt vähemalt sama tähtsal kohal
Eesti IKT müügisektori olukorrast saab analüüsi pikemalt edasi lugeda teemaveebist ituudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele