Edukal Eestil teevad ilma Hein ja Alamäe

Kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa tunnustab kõiki, kes mõtlevad ja arutlevad selle üle, kuidas Eestit edukamaks teha. „Konkursile esitatud ideedest tõstaks ma esile Raivo Heina välja pakutut, et Eesti riik võiks ära kasutada soodsat turusituatsiooni riigi võlakirjade emiteerimiseks, suunates laenatud raha oluliste infrastruktuuriobjektide väljaehitamiseks. Sellise iseloomuga investeeringud mõjutaks positiivselt nii ettevõtlust, turismi kui ka elanikkonna elukvaliteeti.“ Otsa rõhutas, et kõigi majandusüksuste ja ka riikide arenguks on vaja võõrkapitali.

Helmese juht Jaan Pillesaar on kriitilisem: tema meelest on enamiku lugude läbiv joon unistamine, mitte ideede elluviimine. Enamik tekste ei paku tema sõnul välja reaalseid samme ning nende kasulikkus riigi majandusele on marginaalne. Erandidon tema meelest Raivo Hein ja Priit Alamäe. Heina „Eesti vajab tarku juhte“ esitab Pillesaare sõnul õiged soovitused: eeskuju võtmine USAst ja Singapurist maksupoliitikas ja sotsiaalpoliitikas, tehnokraatide valitsus. „Singapuris muide puudub sotsiaalmaks üldse, aga see ei takista neil kõrgelt arenenud meditsiiniga riik olemast. Ehk siis: erastatud tervishoid õigustab ennast,“ sõnas Pillesaar. „Raivo oleks võinud ka seda mainida, siis oleks 100 punkti.“

Ühiskonna arengu seisukohalt peab ta mõjukaks ka Priit Alamäe lugu „Personaliseeritud riik – teeme ta kiiremaks“. „Priiduga sama valdkonna mõtted on ka Mariliis Pinnil, Priidul on lihtsalt paremini kirjutatud,“ hindab Pillesaar.

Priit Alamäe lugu tõstis esile ka ettevõtja ja veebidisainer Tõnu Runnel, kelle sõnul on see tekst järjekordne väärt tükk maailma moodsaima riigi ehitamisest. „Eesti on optimaalse suuruse ja hea lähtepositisooniga riik, et siin avaliku sektori disruption päriselt ära proovida, ellu viia ja ülejäänud maailmale teed näidata,“ märkis Runnel. „Tiigrihüpe, e-riik, e-residentsus. Järgmiseks võiks tõesti Alamäe idee pinnalt personaliseeritud riiki ehitada."

Pillesaar tõstis esile ka Erik Ehasoo ettepanekuid immigratsioonipoliitika asjus, aga ta oleks oodanud rohkem konkreetsust, kuidas välja pakutud poliitikat ellu viia. Ehasoo kirjutas, et Eesti vajab eelkõige haritud sisserändajaid ning ettevõtlusega alustamine peaks olema pagulastele ja sisserändajatele võimalikult lihtne. Seda teksti pidas märkimisväärseks ka politoloog Keit Kasemets (värske majandusministeeriumi asekantsler – toim), kelle sõnul pole ettepanekus küll palju uut. „Aga tegemist on siiski riigijuhtide peavoolust väljas ujuva mõttega,“ ütles Kasemets. „Samas on immigrantide Eestisse toomine paratamatu vajadus, ilma milleta ei suuda me tööjõupuudust leevendada. Hea on, kui suudame siia meelitada tippspetsialiste, siis suudame uute oskuste ja kogemuste toel ka paigal seisvat suutlikkust tõsta.“

Pillesaar märkis ära Andre Põlmi ettepaneku rakendada tööjõumaksude kohustust ainult palgatud tööjõu puhul. „Tegelikult on see väga hea idee, olen Eestis seda korra kuulnud ainult veel Dmitri Jegorovilt (rahandusministeeriumi asekantsler – toim). Seda ideed tuleb muidugi edasi arendada – ilmselt siis selles suunas, et kui ettevõtja on tööjõumaksust vaba, siis ei peaks ta osalema ka mõne sotsiaalhüve saamises.“

Samuti nimetas ta Priit Pekarevi, kes on tema meelest õigesti märganud, et autod vahetavad peagi välja nii isesõitvad kui ka inimesi kandvad droonid. „Aga ma ei näe, kuidas Eesti sellest võita saaks,“ lisas ta. „Kuni siin on sellised ülikõrged tööjõumaksud ja sellest tulenev olematu oskustööjõu saadavus ning kahanev inimeste arv, ei tule mitte ükski maailmahaardega droonitootja Eestisse.“

Keit Kasemets tõstis esile ka Taavi Köhleri ettepaneku teha Eestist OÜtajate Uber, sest see toetab tugevalt väikeettevõtlust ja looks väikeettevõtetele ja ühemehefirmadele võimalusi ka Euroopa turul. Samuti kiitis ta Kristi Saare sõnastatud Eesti naise unistusi. „Kohe kindlasti on Skandinaavia riikide üheks edu võtmeks naiste väärtustamine,“ tähendas ta. „Ka Eestis on naiste tööhõive tegelikult väga kõrge, see on ka meie üldiselt kõrge tööhõive näitaja üks põhjuseid. Euroopa üks suurimaid palgalõhesid näitab aga, et naiste panuse väärtustamisega ei ole kõik hästi.“

Mariliis Pinn

E-riigiks kutsutav Eesti ei peaks kasutama ametnikke inimprinteritena. Politsei ja ämmaemand ei peaks oma aega kulutama paberite täitmisele. Politsei kulutas eelmisel aastal 53 043 tundi tööaega (6630,375 tööpäeva ehk 331 ühe inimese töökuud) trahvide välja­kirjutamisele. Elektrooniliselt saaks keskmise otsuse vormistada 5 minuti või isegi vähemaga.

Viljar Veebel

Pagulasprogrammi põhine võlakirjaemissioon oleks Eestile kasulik majanduslikus mõttes, ent teeks Eestist ka Euroopa suunanäitaja. Viie argumendiga põhjendatud ettepanek, mille elluviimine annab peale majandusliku kasu ja võimaluse oma solidaarsust innovaatilisel moel näidata.

Raivo Hein

Tehnokraatide valitsus; riik orienteerugu ettevõtlusele, turismile, tööstusele ja ekspordile, soosida ettevõtlust, haridust ja haritust ja immigratsiooni; peaksime võtma laenu ja investeerima infrastruktuuri ning tootlikesse varadesse; kaotada kohustuslik pensioniiga; loodavad uued ettevõtted peavad saama maksukergendusi; peaks keelama või piirama ametiühinguid.

Rainer Saad

Ettepanek emiteerida väärtpabereid, mille tagatiseks on Eesti majandus. Need väärtpaberid oleks võrreldavad börsil kaupleva ettevõtte aktsiatega ning atraktiivsuse mõttes võiks need maksta ka dividendi nii kaua, kui valitsus väärtpaberid lõpuks börsilt tagasi ostab. Eesti SKT väärtpaberi hind võiks olla näiteks üks miljardik SKTst.

Priit Tinits

E-residentsus annab meile ajaloolise võimaluse lahendada rahvusvaheliste organisatsioonide vajadust nii registreerimiskoha kui ka igapäevaste teenuste järele. Eraldi juriidiline vorm rahvusvaheliste MTÜde registreerimiseks Eesti äriregistris looks müügiargumendi, et üks riik võtab korraga tõsiselt nii rahvusvaheliste organisatsioonide registreerimisvajadusi kui ka igapäevateenuseid. Eesti  ajalooline võimalus olla esimene tegutseja suures, kuid väljakujunemata maailmamajanduse nišis.

Vahur Randveer

Riigikogulastele autode rentimisega säästaks riik aastas kümneid tuhandeid eurosid ning kodanikud loendamatul hulgal närvirakke. Riigil kulud kontrolli all, riigikogulane ise kõigist autoga seotud muredest prii.

Kristi Saare

Unistan, et loen lehest intervjuud naistippjuhiga. Ta ei ole ka ainus naine, kellest ajalehes räägitakse – neid on näiteks lausa viis. Unistan, et poliitikas on mehed ja naised esindatud enam-vähem võrdselt. Unistan, et võimekaid naisi edutatakse samas tempos kui võimekaid mehi. Unistan, et naised võivad teha nii karjääri kui ka saada lapsi, need ei välista üksteist. Unistan, et müük, reklaam ja turundus kolib uude aastatuhandesse.

Taavi Köhler

Teeme Eestist esimese online-majandusega riigi ja müüme seda teenust maailmale. Ettevõtjad peaksid nõustuma, et korraldavad kogu arvemajanduse e-kviitungite (ostuarved) ja e-arvetega (müügiarved). Eeldades, et tulevikus suureneb järjest enam selliste ettevõtete arv, siis on võimalik hakata Eesti majandust järk-järgult reaalajas välismaailmale kajastama. Majandus muutuks läbipaistvamaks ning Eesti meelitaks ligi rohkem välisinvesteeringuid.

Priit Alamäe

Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas. Poolel teel ei tohiks jääda peatuma. E-riik ei tohi tähendada 50 aasta vanuste protsesside automatiseerimist. 

Tiit Tammaru, Raul Eamets

Ühtne keelel põhinev haridussüsteem peaks algama lasteaiast, et Eestis elavad vene emakeelega inimesed saaksid olla edukamad nii töö- kui ka eluasemeturul. Kui visioon on sõnastatud, saab hakata koostama tegevuskava, alates õpetajate ettevalmistamisest kuni koduste tugisüsteemideni peredes.

Raivo Hein

Lahjendatud kujul autokraatia tundemärkidega Tallinna linna ja Eesti Vabariigi valitsejate asemele võiks kaaluda meritokraatiat. Valitsejatele tuleks seada vanusepiirangud ja nõuda neilt enne valitsusse suundumist teatava aja tööturul või ettevõtluses tegutsemist. Vaja on Erkki Raasukese tüüpi uue aja juhte.

Andre Põlm

OÜtamise koolitusprogrammi eesmärk on kasvatada inimestest ettevõtjaid ja tööandjaid. OÜtamine on positiivne nähtus, vaja on välja töötada vaid sobiv regulatsioon, mis aitaks tagada selle võimaluse eesmärgipärast kasutamist.

Erik Ehasoo

Eesti peaks immigratsioonisõja võitmiseks keskenduma haritud inimesi soosiva süsteemi loomisele.  Immigratsioonipoliitika peab selgelt soosima kõrgelt haritud talente. Ettevõtluse alustamine tuleb immigrantidele ja pagulastele tuleb teha võimalikult lihtsaks.

Priit Pekarev

 

Eesti Nokiaks võiks saada järgmisel kümnendil droonsõiduk. Droonitehnoloogia on ainuke loogiline suund, kuhu võiks suunduda transpordisektor. Droonsõiduk võiks olla uks maailma suurtööstuste klubisse. Kujutlegem, kui Eesti ettevõte konkureeriks selliste tööstustega nagu BMW või General Motors.