Iirimaa on jälle esimene

Eesti suursaadik Dublinis Kristi Karelsohn ütles läinud nädalal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ärihommikul, et suuremat muutust Iiri poliitikas ta valimiste järel ei usu, ehkki uus koalitsioon tuleb ilmselt hapram.

Eesti ettevõtjate tegemiste kohta Iiri turul ütles Karelsohn, et tegutsejatest on paljud väga väikesed ettevõtjad, suurematest tõi ta välja Taani-Eesti ühisettevõtte Viking Window. Lähemal ajal loodab Eesti Iirimaa suuruselt teises linnas Corkis saada omale aukonsuli infotehnoloogia alal, mis oleks kindlasti abiks ärikultuuris, kus väga palju sõltub isiklikest kontaktidest ja soovitustest.

Kaks viimast aastat on 2010. aastal Kreeka järel teise riigina hädaabi vajanud Iirimaa majandus kasvanud jälle euroala kiireimas tempos, mullu ligi 7%.

Millisel kohal on siin sisemine devalveerimine ehk käest lastud palkade ja avaliku sektori kulude kärpimine, mille üle euroala praegune hädaline – Soome – pead murrab? Iirimaa edu on teistele sageli eeskujuks toodud.

Õnnega pooleks

„Iirimaa toibumise taga on hulk erinevaid tegureid,“ ütles Äripäevale Iiri valitsuse nõunik ja endine IMFi asedirektor Donal Donovan. Esimesena nimetas ta riigi rahanduse saneerimist, mis taastas investorite usalduse, võimaldas Iirimaal laenuturule naasta ja IMFilt võetud abilaenu kiiresti tagasi maksta. Eelarvedefitsiit, mis kargas kinnisvarakrahhi ja pangakriisiga 12%-le, suudeti 2015. aastaks euroala normi viia. „Kindlasti oli abi (Euroopa Keskpanga juhi – toim) Draghi erakorralistest rahapoliitilistest sammudest, kuid kriitilise tähtsusega oli Iiri majanduse kohanemine – see võimaldas Iirimaal selgelt Kreekast eristuda,“ ütles Donovan.

Peamine vedur majanduse toibumises oli vähemalt esialgu eksport.

„Mõnes mõttes oli Iirimaal õnne,“ ütles Donovan. USA turul, kuhu läheb lõviosa Iiri ekspordist, tagasilööki ei tulnud ning ka Iirimaal tegutsevad USA suurkorporatsioonid, nagu Google, Apple, Linkedin ja teised, ei lahkunud riigist. Ajaleht Financial Times kirjutas, et koondamiste ja kärbete asemel palgad neis firmades kriisi ajal hoopis tõusid. Majanduse muudes valdkondades võisid kärped küündida 15%-le.

Kohanemisvõime loeb

Iirimaa on struktuurselt tugev majandus, tõi Donovan välja veel ühe eduteguri – see ei ole reeglitega kinni nööritud ja moonutatud nagu Kreeka majandus ning tööturu paindlikkus võimaldas kiiresti konkurentsivõime taastada. „Teiste sõnadega – Iirimaa oli „sisemiseks devalveerimiseks“ paremas positsioonis kui teised,“ ütles ta.

Nüüd toetavad majanduskasvu juba ka sisetarbimine ja investeeringud. Kõrge majanduskasvu tempo on Donovani sõnul küll mõnevõrra üle paisutatud suurkorporatsioonide tegevuse mõjul, kuid on sellest hoolimata muljetavaldav. Donovan viitab ka iirlaste pragmaatilisusele – mõisteti, et laenupidu on läbi ja tuleb rihma pingutada. Kuid samas joonib ta alla, et sotsiaalseid pingeid aitas ära hoida ka valitsuse poliitika. „Üsna kriisi hakul tehti otsus mitte kärpida (väga kopsakaid) põhilisi sotsiaaltoetusi,“ ütles Donovan.

Me ei ole Portugal

Reedel selgub, kuivõrd suudab Iiri peaminister Enda Kenny seda Iiri eristumist teistest euroala hädalistest hoida. Arvamusküsitlused näitavad, et ka Iirimaal võib valimiste järel tekkida olukord, kus praegune valitsus ei saa jätkamiseks piisavalt tugevat mandaati – Hispaanias pole selge eelistuseta valimistulemuse järel ikka veel toimivat valitsust, ehkki valimised olid juba läinud aasta detsembris. Ja niisama ebakindel on olukord Portugalis.

Iirimaal on Kenny paremtsentristliku partei Fine Gael toetus 2011. aasta valimistel saadud 55% pealt kahanenud umbes 33%-le ning eriti kokku kuivanud on koalitsioonipartneri Tööpartei toetus. Iirimaal pole küll selliseid uusi tugevaid protestiparteisid nagu Hispaanias Podemos, kuid järsult on kasvanud kasinusmeetmetevastase hoiaku kilbile tõstnud Sinn Feini toetus. Sinn Fein ja Iirimaa kriisi tüürinud tsentripartei Fianna Fail võistlevad mõlemad parteimaastikul teise koha pärast. Uue koalitsiooni moodustamine võib olla keeruline.

Enda Kenny on poliitikuna populaarne, kuid valijad pole rahul sellega, et Iiri majanduse toibumine on ebaühtlane ja pealinnakeskne, paljud olukorra paranemist oma nahal ei tunne. Palgad pole taastunud, uued vee- ja kinnisvaramaksud tekitavad pahameeelt.

Ka on peaministri kampaania kehvasti käima läinud, kirjutas Financial Times. Valijatele meelitusena mõeldud lisaraha lubadusest sai poliitiline kaklus numbrite arvutamise metoodika ja summa suuruse üle. „Eelarveruumis kaduma läinud,“ pilkasid kohalikud lehed. Samuti tauniti seda, et jälle lubatakse heldelt kulutama hakata, nagu poleks kriisist midagi õpitud.

Kindlalt edasi

Kenny valimisloosung kõlab „Aita majanduse toibumisel jätkuda“ ehk kindlalt edasi. Valida on tema sõnul kas stabiilsuse või kaose vahel. Näiteks toob Kenny Portugali, kus ebamäärane valimistulemus ja abipaketi raames nõutud reformide tagasipööramise plaanid on investorites jälle kahtlused tekitanud ja riigivõlakirjade tootlust tõstnud. Iirimaa ise sai nädalapäevad tagasi 10 aastaks laenu vähem kui 1%se tootlusega võrreldes 14,2%ga Kenny ametisse asumise ajal 2011. aastal. Ka töötuse määr on sellest ajast ligi poole võrra vähenenud, olles nüüd 8,5%.

Uus ohukoht Iiri majandusele on USA kõrval suurima ekspordituru Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust.