EL ja Türgi püüavad luua legaalset rändeteed

Illegaali vastu pagulane põgenikelaagrist

Kokkuleppe keskmes on plaan kõik Türgist illegaalselt Kreekasse saabunud pagulased Türki tagasi saata, kuid selle tingimus on, et iga tagasi saadetud illegaalse Süüria pagulase kohta nõustub EL vastu võtma ja ümber asustama ühe Süüria pagulase Türgi põgenikelaagritest. Ehk teisisõnu illegaalse migratsiooni asemel avatakse Süüria sõjapõgenikele legaalne rändetee, et ränne kontrolli alla saada. Türgi nõuab lisaraha Euroopa Liidult Türgis asuvate pagulaste toetamiseks juba eraldatud 3 miljardile eurole, viisavabastust Türgi kodanikele Euroopa Liitu reisimiseks juba selle aasta juuniks ning kiirendust Türgi liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. Siin on takistuseks olnud Türgi ja Küprose suhted.

„See Türgi ettepanek on läbimurre, kui see ellu viiakse,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel tippkohtumise järel. „See peatab nõiaringi ja asendab illegaalse rände legaalse rändega.“ Läinud aastal saabus üksi Saksamaale üle miljoni illegaalse põgeniku.

Donald Tuskil tuleb nüüd järgneva 10 päeva jooksul kokku leppida praegu veel lahti jäänud küsimused – kui palju Türgi võiks saada täiendavat rahalist abi ning millised peatükid Türgi liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga läbirääkimisteks avatakse.

Türgis on praegu üle 2,6 miljoni Süüria pagulase ning riik on kulutanud nende abistamiseks üle 10 miljardi dollari, kirjutas Wall Street Journal. Lehe teatel saabus Türgi Brüsselisse nõudmisega, et EL kahekordistaks oma abi 6 miljardile dollarile.

Viisavabaduseks rida tingimusi

Viisavabaduse teemal toonitasid valitsusjuhid, et Türgil tuleb siiski täita selleks vajalikud tehnilised tingimused. „Põhimõte on selline, et viisavabastus võiks jõustuda juunist, kui tingimused on täidetud. Ja selliseid tingimusi on 72. Kui tingimused ei ole täidetud, ei ole see kuupäev juunis,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande.

Kõnelusi varjutas nädalavahetusel toimunud Türgi suurima tiraažiga opositsioonilise ajalehe ülevõtmine valitsuse poolt, tippkohtumisel tõstatas selle teema mitu ELi valitsusjuhti. Donald Tusk kinnitas, et EL ei vaata põhivabaduste rikkumisest mööda.

Ja nagu märgib ajaleht Financial Times, võib palju selles ambitsioonikas kokkuleppes veel viltu minna. Näiteks on ÜRO ja inimõigusorganisatsioonid seadnud küsimärgi alla kokkuleppe vastavuse rahvusvahelistele seadustele.