Ettevõtjad lööksid platsi puhtaks

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 13. märts 2016 kell 12:54
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad lööksid platsi puhtaks
Maksukonverentsil rääkisid ettevõtluskeskkonna parandamisest (vasakult) Nortali juht Priit Alamäe, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, ettevõtja Meelis Atonen ja majandusekspert Ott Pärna.Foto: Andras Kralla
Eesti ettevõtluskeskkonnale tuleks kasuks paberimajanduse nurka viskamine ja karmidest regulatsioonidest platsi puhtaks löömine, leiavad majanduseksperdid ja ettevõtjad.
Audiitor- ja nõustamisettevõte KPMG Baltics korraldatud maksukonverents eelmisel nädalal tõi kokku maksueksperdid ja ettevõtjad, kes arutlesid, kas Eestis on ettevõtluse reguleerimise ja kontrollimisega üle piiri mindud ja mida tuleks teha, et ettevõtlusele hoogu juurde anda.
Tavidi kullasuuna juht ja ekspoliitik Meelis Atonen leidis, et Eesti majandusele aitaks kaasa see, kui kaotataks ära kõik tulumaksusoodustused. “Minu peas on asjad lihtsad – arvan, et maksukoormus peaks olema võimalikult madal, lihtne ja ühetaoline,” ütles ta. “Loen oma endiste poliitikutest kolleegide soovitusi, et teeme aina selles ja tolles sektoris maksusoodustusi, kuid need soodustused tulevad ju kellegi teise arvel,” lisas Atonen. Tema sõnul tekib küsimus, kas Eestis on siis ettevõtteid, kes elavad niivõrd hästi, et neid peaks teiste arvel rohkem maksustama.
Ei tahagi soodustust saada
“Olen ju ka ettevõtja. Ühelt poolt olen egoistlik ja mõtlen, kuidas nutsu enda taskusse saada. Teiselt poolt jällegi mõtlen, mille arvel see soodustus mulle tuleb ja nii kaob mul igasugune soov seda saada,” rääkis Atonen.
Ta tõi näiteks sportimise ja terviseedendamise erisoodustusmaksu – see on tema arvates lihtne näide, kuidas minnakse üksiku asja pärast kogu süsteemi lõhkuma. “Näiteks ma teen sellist sporti, millelt ma ei oskagi soodustust küsida – ma käin võsa all jooksmas! Kas anname siis ketsidele soodustuse? Mõni vend ostab siis ketsid, saab soodustust neilt, ja läheb hoopis diskoteeki,” arutles Atonen. Atoneni sõnul on keeruline sportimisele maksusoodustust teha nii, et see tõesti edendaks sportimist kõigi jaoks võrdselt ega oleks vaid fitnessklubidele eelise andmine.
Nortali juhatuse esimehe Priit Alamäe sõnul võiks Eesti olla riik, mis murrab viimased 150 aastat kehtinud maailmakorra – vähendab bürokraatiat ja lihtsustab asjaajamist. “Kaotame ära sellise asja, nagu on avaldus. Lihtne näide – kui sa tead, et sul on õigus saada pensioni, siis miks sa peaksid selleks veel avalduse kirjutama?“ arutles Alamäe.
Riik peab vaatama suuremat pilti
Meelis Atonen, Tavidi kullasoone juht ja ekspoliitik
Poliitikud mõtlevad rohkem sellele, kuidas aastate pärast võimul olla. Tõelised probleemid, mis lahendust nõuavad, pole aga sellised, mida saab mõneaastase valitsemisajaga lõplikult lahendada. Nii ei saa ükski erakond pärast valitsemisaega öelda, et vot, me tegime selle ja selle asja ära.
Riigi juhtimise olulisim mõte peaks olema, mis saab inimestest 30 aasta pärast. Paraku on näha, et poliitikud ei taha ebameeldivatel teemadel rääkida. Kui nad näevad, et kuskil võib tekkida vastumeelsus või konflikt, siis nad ei kipugi neid erimeelsusi läbi rääkima.
Kui sa usud, et sul on õigus, siis tasub vastaspoolega rääkida ja asjad selgeks teha. Kui aga kardad, et jutt mõjub halvasti, siis lähevadki diskussioonid käest ära.
Alamäe sõnul võiks olla nii, et kui riik ei ole inimest mingi kohustuse olemasolust teavitanud, siis seda kohustust ei eksisteerigi. Ta selgitas, et ebaselguste, topelttöö ja ülereguleerimise vältimiseks peaks riik võtma kohustuse iga inimest teavitada kõikidest tema õigustest ja kohustustest. Seda eeldusel, et inimese või ettevõtte kohta on olemas kehtivad andmed. Kui riik pole suutnud inimest või ettevõtet tema kohustustest informeerida, siis järelikult seda kohustust polegi. Sellisele mõtteviisile annab Alamäe sõnul suure eelduse see, et Eesti on e-riik.
Peale selle võiks Alamäe sõnul ära kaotada ametkondade 30 päeva printsiibi. “Keegi ei tea, miks on vastamiseks aega 30 päeva. Muudame selle näiteks seitsmeks päevaks? Inimesed harjuvad ümber ja see kiirendaks protsesse. Julgust on vaja,” rääkis ta.
Samal teemal kirjutas Alamäe ka Eduka Eesti arvamuskonkursil, kus žürii valis tema ettepanekud parimate hulka.
Ettevõtjatele oma portaal
Rahandusministeeriumi maksu- ja tolliameti asekantsler Dmitri Jegorov toetab Alamäe ideed. Nullbürokraatia on miski, millele tuleks tema sõnul tõsiselt mõelda.
Jegorov meenutas kunagist ettepanekut kaotada ära kõik kohustused, mille kohta need kehtestanud ametkonnad ei oska põhjendada, miks neid ilmtingimata vaja on. Tal on enda sõnul ääretult kahju, et Eestis pole juletud seda ettepanekut ellu viia. “Nii saaks platsi puhtaks ja saaksime kehtestada vaid olulised kohustused,” rääkis ta.
Jegorov lisas, et võiks rajada platvormi, kus oleks kokku kogutud kõik ettevõtlusega seotud kohustused, nõuded ja dokumendid. Nii saaks tema sõnul igaüks, kes soovib rajada oma ettevõtte, kõik vajaliku informatsiooni ühest kohast ega pea jooksma erinevate ametite vahel.
Riik peab seadma kümme sihti
Jegorov ütles, et riik peaks valima kümme valdkonda, mida eelisarendada. Tema sõnul on meil liiga suur usk maksusoodustustesse. “Põhiküsimus on, mida me tahame Eestis arendada. Peame vaatama, kas meil on näiteks mingisuguseid maavarasid, milline on meie geopoliitilise asukoha eelis, kas meil on riigis piisavalt asjatundlikke inimesi, et mingi valdkonnaga tegeleda. Teeme põhjaliku analüüsi ja siis vaatame, kas maksusoodustused aitaksid neid sektoreid,” arutles ta.
Jegorov märkis, et Atonenil oli õigus, öeldes et ühe ettevõtte maksusoodustuse maksavad kinni teised. Samas usub ta, et mingit positiivset tõuget erisoodustused siiski annavad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum