• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Eesti riigi- ja erafirmad kasutavad autorendiskeemi, kus ettevõtte juhi auto renditakse temale kuuluvalt firmalt.
Trev-2 Grupp AS renditav Porsche Cayenne.
  • Trev-2 Grupp AS renditav Porsche Cayenne.
  • Foto: Andres Haabu
Riigifirma KredEx Krediidikindlustus AS rentis töötajale Subaru sõiduautot töötaja enda firmast aastatel 2010-2015. 2014. aasta majandusaruande järgi maksis ettevõte 2014. aastal autorendi eest üle 8000 euro ehk umbes 670 eurot kuus. KredExi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge teatas, et ettevõte pole sellist teenust enam üle aasta kasutanud. „Üldise kulude optimeerimise käigus otsustati, et see pole enam otstarbekas, ja seega lõpetasime selle ära,“ ütles ta.
Kerge selgitas, et KredEx Krediidikindlustuse nõukogu nägi ettevõtte juhatuse liikmele töölepingus ette auto liisimise. Selleks võeti liisingufirmadelt pakkumised, kuid turutingimusi arvestades osutus majanduslikult kõige mõistlikumaks juba olemasoleva sõiduki liisingu jätkamine.
Praegu on KredEx Krediidikindlustus ASi kasutada üks Honda sõiduauto, mis on ettevõtte kasutuses juba ligemale 10 aastat. „Mõistagi ei ole nii vana sõiduki puhul tegu liisinguautoga,“ märkis Kerge. Sõidukit kasutatakse kliendikohtumistel käimiseks üle Eesti. Kerge lisas, et töösõite võidakse teha ka isikliku autoga. Sel juhul kompenseeritakse töötajale kulu läbisõidu järgi.
Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on ettevõtte autorentimise juures olulisim see, miks sellist varianti eelistatakse. „Kui skeem on välja mõeldud selleks, et ühte äriühingusse ostetud autot teise rentides saab ettevõtte omanik autot erasõitudeks kasutades ikka 100% käibemaksu maha arvata, peab maksuamet olukorra ümber hindama,“ ütles Lemendik. Kui üks äriühing liisib teisele äriühingule sõiduautot, on formaalselt kõik korrektne. See, et äriühingutel on samad omanikud või autot renditakse töötaja enda firmast, ei loe.
Kokkuvõttes langebki kogu olukord maksuameti tõlgendustele. Kui maksuametil tekib kahtlus, et käibemaksu arvestatakse valesti maha, kontrollitakse asja. Üle vaadatakse näiteks, kui kaua on sõidukit renditud, mis hinnaga, kui kallis auto on ja kas rendisumma on vastavuses turuhindadega.
Peamiseks tõlgenduseks on sõiduki rendihinna vastavus turuhinnaga. „Nüansse, millega peab arvestama, on mitu ja need sõltuvad kõik igast juhtumist eraldi,“ rääkis Lemendik. Näiteks kui autot üürile andev ettevõte tegelebki sõidukite rendiga, on kõik lihtne ja seaduspärane – ettevõte arvestab sõiduki hinnast 100% käibemaksu maha ja paneb omakorda rendiarvet väljastades sellele 100% käibemaksu otsa.
Autot rentiva ettevõtte maksukohustus sõltub sellest, kuidas autot kasutatakse. Kui töötaja kasutab sõidukit ka isiklikuks tarbeks, saab ta maha arvata 50% käibemaksust ja peab lisaks juurde maksma erisoodustusmaksu. Kui autoga tehakse vaid töösõite, saab ta maha arvata 100% käibemaksu.
Kes sellises olukorras tegelikult võidumees on, on Lemendiku sõnul raske öelda. „Summad, mida võidetakse, pole teab mis suured,“ ütles ta. Näiteks kui sellise skeemi järgi renditakse 20 000 eurot maksev auto ja seda kasutatakse ka isiklikeks sõitudeks, saab käibemaksu maha arvata 2000 eurot. Igakuise rendi arvel tuleb aga 50% käibemaksu ikka juurde maksta. „Tõsi, Porsche Cayenne’i puhul oleks võit juba muidugi suurem,“ lisas ta.
Lemendik lisas, et maksuamet eriti palju selliste rendisüsteemidega kokku ei puutu. „Pärast parklakontrolli juhtumit maksuamet sõiduautode erisoodustusteemat palju ei kontrolli, pigem otsime teisi lahendusi,“ ütles ta. Praegu käib arutelu, kas võiks sõidupäevikute süsteemi üldse ära kaotada. „Tagantjärele on üldse sõiduauto kasutamist keeruline kontrollida,“ ütles ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele