Kreeka uskumatud numbrid

Maksude laekumist püütakse suurendada niigi kõrgeid maksumäärasid tõstes.

„Tagajärjeks on, et maksudest kõrvalehiilimine on aina kasvanud ja kasvanud ja maksude kogumine aina vähenenud ja vähenenud, hoolimata suurtest jõupingutustest maksukogumise süsteemi parandamiseks,“ tõi IMFi Euroopa divisjoni juht Poul Thomsen reedel Washingtonis välja markantsemaid kitsaskohti Kreeka abiprogrammis, millega IMF pole veel liituma nõustunud.

„Selline poliitika lihtsalt ei tööta. Vaja on laiendada maksubaasi ja vähendada järk-järgult maksuvaba miinimumi,“ ütles Thomsen. Kärped peavad olema struktuursed, muidu tuleb aina uuesti kärpida.

Möödunud suvel Kreekale antud kolmas 86 miljardi euro suurune abiprogramm, mis pidi Kreeka euroalast lahkumise jutud ära lõpetama, jättis kaks olulist küsimust lahti – IMFi liitumise ning Kreekale lubatud võlakergenduse ulatuse. Need otsused pidid sündima ülevaatuse järel, kuidas programmi tingimusi täidetakse. Oktoobris lõppema pidanud ülevaatus kestab siiamaani.

Thomseni sõnul vaidlevad kreeditorid – IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja euroala alaline päästefond ESM selle üle, kuidas Kreekale seatud sihid saavutada. Võlakergenduse koha pealt pole detailsete kõnelusteni jõutud.

Ei ole realistlik

IMF leiab, et Kreekalt nõutav 3,5% suurune eelarve primaarne ülejääk (ülejääk, kui jätta arvestamata võlgade teenindamisega seotud kulud – toim.), ei ole realistlik. See võib olla saavutatav korraks „heroiliste jõupingutustega“, nagu ütles IMFi juht Christine Lagarde, kuid kindlasti pole võimalik sellist ülejääki aastakümneid hoida. Eriti riigil, kus veerand tööealisest elanikkonnast on tööta ja kus kolmandik SKPst kokku kukkunud.

Kreeka vajaks täiendavaid kärpeid ulatuses, mis ei ole poliitiliselt võimalik.

IMF tahab, et Kreekalt nõutavad meetmed oleksid realistlikud ja et realistlikele numbritele tugineks ka rehkendus, kui suures mahus Kreeka võlakergendust vajaks. Et võlg oleks jõukohane, see on IMFi teine nõue Kreeka abiprogrammiga liitumiseks.

„Numbrid peavad kokku andma,“ kordasid Washingtonis IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul nii Thomsen kui Lagarde. Vastasel juhul ei saa fond rahaliselt Kreeka abiprogrammis osaleda, ehkki võib panustada näiteks monitooringusse.

Selline lahendus ei rahulda Kreeka suurimat kreeditori Saksamaad, mis on algusest peale nõudnud, et abiprogrammides peab osalema IMF. Saksamaa ei usalda Euroopa Komisjoni, et see suudaks poliitilise surve all reforminõudmistes kindlaks jääda. Prantsusmaa ja Itaalia on pidevalt reeglitest leevendust saanud.

„IMF peab osalema rahaliselt,“ kordas Washingtonis Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble. See on juriidiline ja poliitiline eeltingimus. Vastasel juhul ei pruugi Saksa parlament lubada Kreeka abistamise jätkamist. Ka Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin hoiatas, et ilma IMFita on osal riikidel raske Kreeka abistamist jätkata.

Schäuble kordas varasemat seisukohta, et Kreeka võlakergendust ei ole praegu vaja arutada, kuna lähiaastatel ei teki Kreekal võlgade teenindamisega probleeme – intressimäärasid on juba langetatud ja tagasimakse tähtaegu lükatud. Schäuble pahandab, et võlateemat püütakse tõsta, et tähelepanu reformidelt kõrvale viia. Ka ESMi juht Klaus Regling on kinnitanud, et kui Kreeka teeb reformid ära, suudab riik võlakohustustega toime tulla, ilma et kreeditorid laenu põhisumma osas kahju peaksid kandma.

Kuskilt peab kärisema

Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos kurtis ajalehele Financial Times, et kõiki Saksa nõutud kolme asja korraga ei saa. „Me kas ei saa kokkulepet või jääb IMF kõrvale või tuleb midagi võlgade suhtes kokku leppida,“ ütles ta.

Nädalavahetusel kirjutas agentuur Bloomberg ELi allikale viidates, et võimaliku kompromissina, mis osapooli lähendaks, kaalutakse täiendavaid meetmeid, mis jääksid reservi ja käivituks juhul, kui Kreeka abiprogrammi sihtidest hälbiks. See võimaldaks lõpule viia abiprogrammi ülevaatuse, millest sõltub järgmine väljamakse, ja sealt edasi kõnelused võlakergenduse üle. Väljamakset on Kreekal vaja, et juunis-juulis IMFi ja Euroopa Keskpanga ees võlakohustused täita.

Kui patiseis ei lahene, riskib Kreekas vallanduda suvel uus draama, mis võib negatiivselt mõjutada ka Suurbritannia referendumit ELis jätkamise või lahkumise üle. Uus kriisihetk võib tekkida juulis. Wikileaksi kaudu lekkinud jutuajamises Poul Thomseni ja IMFi esindaja vahel Kreekas arutleti, kas jälle on vaja n-ö surmaeelset seisundit, et euroala riigid Kreeka kohta vajalikud otsused ära teeksid.

Washingtonis lepiti kokku, et kõnelused Kreeka ja kreeditoride vahel jätkuvad. Kreeka loodab eelarve teemadel kokkulepet veel enne eurogrupi rahandusministrite kohtumist 22. aprillil.

Hea uudis Euroopa Keskpangast

Hea uudis tuli Kreekale reedel Euroopa Keskpangast. Kreeka pankade bilansis olevad euroala päästemehhanismi EFSF võlakirjad sobivad Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi. Kreeka pankade bilansis on selliseid võlakirju 37 miljardi euro väärtuses, mida EKP võib osta kuni 50%, kirjutas Kreeka väljaanne eKathimerini. Nende võlakirjade müük, mille hind on tõusnud, aitaks tugevdada Kreeka pankade kapitalibaasi.

Nagu nentis agentuurile Bloomberg Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff, hoiab EKP Kreeka „zombipanku“ püsti vaid ime väel. Värskes hinnangus Kreeka pankadele prognoosib reitinguagentuur S&P aastateks 2016 ja 2017 suuri laenukahjumeid.