Rootsi energiafirma – miljardid korstnasse

Miks üldse Vattenfall peab täielikult riigifirma olema, küsib Rootsi majandusleht  Dagens Industri oma tänases juhtkirjas.

Rootsi valitsus pürgib eesrindlikuks riigiks, mis fossiilsete kütuste asemele keskkonnasõbralikumad alternatiivid leiab. Riigifirma Vattenfall on aga investeerinud Saksamaal elektritootmisesse, mis kasutab toormena pruunsütt. Kolmandik Vattenfalli toodetud elektrist toodetakse pruunsöest.

Vattenfall on nüüd lõpuks elektrijaamadele ja kaevandustele Ida-Saksamaal ostja leidnud, mis tähendab aga müügist 22-27 miljardi Rootsi krooni suurust kahju. Kui sellele lisada läinud aastal tehtud pruunsöega seotud varade allahindlus mahus 15 miljardit Rootsi krooni, teeb kahe aasta kahju kokku 42 miljardit krooni ehk 4,57 miljardit eurot. Seda juhul, kui Rootsi valitsus müügitehingu heaks kiidab.

Ostjaks on Tšehhi energiafirma EPH ja investeerimisfirma PPF investments.

Vattenfalli tegevjuht Magnus Hall õigustab suure kahju sisse võtmist sellega, et varade käitamine oleks tulnud veel kulukam, kui võtta arvesse elektri hinnaprognoose ja jätkuvalt suuri poliitilisi riske. Saksamaa on teada andnud kavatsusest pruunsöest elektri tootmist järk-järgult vähendada.

Stockholmi kliimateaduste professor Johan Rockström ütles Dagens Industrile, et tehinguga, kus Vattenfall mitte ei lõpeta pruunsöest elektri tootmist, vaid müüb selle edasi firmale, mis kavatseb tootmist jätkata, määrib Rootsi oma mainet ja viib lati alla ka teiste suurte riikide jaoks, mis söest elektrit toodavad. Selleks aga, et täita ülemaailmset kliimalepet, peaks söest elektri tootmine kiiremas korras lõppema.

„Kas tõesti saab Rootsi valitsus allkirjastada ühe käega kliimaleppe, et siis mõne nädala pärast see tehing heaks kiita,“ on ta kriitiline. „See on pisut nagu see Panama paberite afäär – kas see on vastuolus seaduste või moraaliga?“

Rootsi Greenpeace'i juht Annika Jacobson kritiseerib, et tehinguga annab Vattenfall Euroopa suurimad pruunsöevarud Tšehhi riskikapitalisti kätte, kes usub Euroopas pruunsöe renessanssi.

Vattenfallil on olnud viimasel kümnendil mitmeid kulukaid valearvestusi. See näitab, kui keeruline on olla riiklik omanik konkureerival turul tegutsevas ettevõttes, märgib DI juhtkirjas.

Põhjendus on olnud, et infrastruktuur ja energia on riigi jaoks kriitilise tähtsusega ressurss. Ettevõttele seatud nõudmised on aga olnud vastakad - üheltpoolt rõhutab valitsus säästlikkust ja vastutust, teisalt oodatakse ettevõttelt kasumlikkust ja dividende.

DI leiab, et parema juhtimise tagamiseks oleks ka Vattenfalli puhul olnud parem kasvõi osaline börsil noteerimine nagu Telia puhul. Siis on konkreetselt selge, et fookus on kasumlikkusel, kuid et firma peab käituma nagu avalik ettevõte ja kandma ühiskondlikku vastutust.

Leht ärgitab ka Rootsi riiki arutelule, milliste ettevõtete puhul oleks riigi omandis olek põhjendatud ja milliste puhul mitte. Vattenfalli kohal on suur küsimärk.