Väinu Rozental • 2. mai 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Aina rohkem saematerjali tuleb Venemaalt

Combi grupi ühe omaniku, OÜ Combimill Sakala tegevjuhi Margus Kohava sõnul on Venemaa saematerjal heaks alternatiiviks meie järeltöötlejatele. Pildil esineb Kohava ettekandega mullu novembris Äripäeva konverentsil Tööstuse Äriplaan 2016.  Foto: Raul Mee

Kui kümmekond aastat tagasi tuli umbes pool saepalgist Venemaalt, siis nüüd tuleb sealt suures koguses importsaematerjali.

Järeltöötlejad saavad paremat puitu

Ulvar KaubiRMK puiduosakonna juhataja

Kui vaadata statistikat, siis järeltöödeldud materjalide – liistud, uksed, aknad, komponendid jm – eksport kasvab. Seega saematerjal ehk puidu esmase töötlemise toodang jääb Eestisse ning lisaks tuuakse saematerjali mujalt juurde. Okaspuu saematerjali, eelkõige kuuse saematerjali import Venemaalt on kasvavas mahus. Venemaalt saab tihedama süüga puitu, kui Eesti mets kasvatab. Järeltöötlejad saavad sellest teha parema kvaliteediga toodangut.

Eelmisel aastal imporditi kokku 1,08 miljonit kuupmeetrit saematerjali, millest veidi üle poole ehk 51,1 protsenti tuli Venemaalt. Eriti jõudsalt on viimastel aastatel kasvanud kuuse saematerjali import Venemaalt, mullu toodi sealtpoolt Eestisse 76 protsenti kogu imporditud kuuse saematerjalist.

Venemaa saematerjali teeb atraktiivseks veidi madalam hind, põhjamaise kuusepuidu parem kvaliteet ja erinev pikkussortiment. Venemaal on siiani palju saeveskeid, kus toodetakse ka pikemat, kuuemeetrist materjali, mis leiab kasutamist näiteks ehituses.

„Müüdavas spetsifikatsioonis peab sul olema ka kuuemeetrist materjali teatud koguses ja sellises pikkuses saematerjali on kõige mõistlikum osta Venemaalt,“ ütles OÜ Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava. „Järeltöötlejatele on Venemaa toore heaks alternatiiviks.“

Kohava sõnul ostavad Combimilli gruppi kuuluvad järeltöötlejad Venemaalt saetoodangut otse tootjatelt, kaup tuuakse kohale autodega. „Venemaa suurte saeveskite varutud mets on sertifitseeritud,“ lisas Kohava.

Kvaliteeti ei saa usaldada

Toomas HeeringPõlvamaa puitmajatootja OÜ Varola tootmisdirektor

Meie ei taha kehvast materjalist toota ega kehva toodet müüa, seepärast ostame toorme kindlatelt partneritelt. Ehkki igasugused vahendajad pakuvad Venemaa saematerjali väga aktiivselt ja soodsa hinnaga, ei saa ma riskida. Kogemused on õpetanud, et Venemaa tarnijate kvaliteedikindlus on vilets. Me ei ole enam harjunud, et kohale saabunud saematerjali pakk on näiteks porine või materjal on nõutud pikkusesse lõikamata või on materjali vähe kuivatatud.

Pealegi ei võimalda meie tehnoloogia ja masinapark kehva saematerjali kasutada. Me ei saa keset tootmisprotsessi sobimatut materjali välja visata. See, mis läheb masinasse sisse, peab ka välja tulema.

Küsimusele, miks Venemaalt suhteliselt vähe saepalki sisse ostetakse, vastas Kohava, et asi on hinnas. „Logistikakulu on liiga suur. Ja raudteevagunite saadavus on probleemiks,“ põhjendas ta.

Aktiivsed pakkujad

Stora Enso gruppi kuuluva, hööveldamisega tegeleva Näpi saeveski tegevjuhi Tõnu Saaberi andmeil impordivad nad Venemaalt 65–70 protsenti vajalikust toormest. Enamik vajaminevast materjalist, peamiselt 5,4 ja 6 meetri pikkune saematerjal ostetakse sisse oma grupi saeveskitest. Stora Ensol on Venemaal kaks saeveskit: Karjalas Impalahtis ja Novgorodi oblastis Nebolši külas.

„Rubla madala kursi tõttu on Venemaal odav saematerjali toota ja toodet eurotsooni müües on neil reservid ning nad saavad hinda reguleerida,“ lausus Saaber. „Aga ma ei ütleks, et Eestisse jõudev kaup väga odav on. Kasumi võtavad Venemaa enda saeveskid ära.“

Võrumaa saeveski ASi Förman NT tegevjuhi Henni Nassari kinnitusel on nad koduturul korduvalt jäänud Venemaa saematerjali pakkujatele alla. „Nad on aktiivsed pakkujad ja suudavad viia hinna alla tasemeni, kus meil on raske oma toodet müüa,“ rääkis Nassar. „On olnud olukordi, kus Eesti ostja on valinud meie saematerjali asemel Venemaa oma. Ma ei tea, mis lõplik hind oli, sest ega ostja ei tule meile ütlema, mis hinnaga ta Venemaalt sai.“

Okaspuu saematerjali olulisemad importriigid (2015, protsentides)

Kuuse saematerjal:

1. Venemaa 76,2

2. Soome 12,0

3. Läti 8,3

4. Rootsi 1,9

5. Leedu 0,6

Männi saematerjal:

1. Soome 41,6

2. Venemaa 30,9

3. Läti 6,9

4. Leedu 6,6

5. Rootsi 6,4

Allikas: keskkonnaagentuur

Nassar ütles, et venelased konkureerivad saematerjali turul üle Euroopa. „Meil oli kokkupuude ühe Saksamaa tootjaga, kes ütles, et nad ostavad Venemaalt päris suures koguses saematerjali, kuna hind on odavam,“ märkis Nassar. „Samas ei saa sugugi väita, et saematerjali hinnad on maas Venemaa odavamate pakkumiste pärast. Tegelikult on kõikjal saematerjali turul kõva konkurents, sest igal pool on ületootmine.“

Lõid hinnaga

Raplamaal ümarpuitu saagiva ja saematerjali hööveldava OÜ Tohuvana Saeveski juhatuse liige Ivo Vahtmäe ütles, et neile pakutakse pidevalt Venemaa saematerjali. „Vahendajad saadavad kirju ja üksikud ka helistavad,“ rääkis ta. „Tänavu talvel pakuti saematerjali hea hinnaga, umbes paarkümmend eurot tihu eest odavamalt. Aga nii nagu hooaeg lahti läks, tõusis pakutav hind tasemeni, et ei ole mõtet osta.“ Vahtmäe lisas, et neil on väike tootmine ja nad saavad kohaliku materjaliga hakkama.

Ka Põlvamaal puitmaju tootva OÜ Varola tootmisdirektori Toomas Heeringu sõnul sai ta tänavu talvel üksjagu palju pakkumisi Venemaa saematerjalile, kusjuures tihu eest küsiti mitukümmend eurot odavamat hinda. „Eks minagi otsin, kust saaks odavamalt tooret, ent kvaliteedis ma järele ei anna,“ rõhutas Heering. „Ostame saematerjali, sealhulgas ka Venemaalt pärit materjali põhiliselt Stora Ensolt, sest suur kontsern tagab kvaliteedi. Otse Venemaalt ostame väga vähe. Mul on üks Vene tarnija, kes peab sõna ja temalt saame kvaliteetset materjali.“

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt