Riigikontrolli hävitav hinnang: valitsus poputas Estonian Airi asjata

Euroopa Komisjoni hinnang Eesti riigi Estonian Airile antud abile kui Euroopa Liidu reeglite vastasele tegevusele oleks jäänud riigikontrolli hinnangul tulemata, kui valitsus oleks veendunud, et oma rahvuslikule lennufirmale kümnete miljonite jagu laenude andmine on otstarbekas ja õiguspärane.

Eestisse riigiabi ekspertide keskus

Riigikontroll leiab, et Eestis peaks olema riigiabiküsimuste kompetentsuskeskus, mis nõustaks valdkonnast sõltumata riigiasutusi riigiabi teemal ja annaks valitsusele arvamuse, kas üks või teine kavandatav otsus on kooskõlas Euroopa Liidu ühisturu reeglitega. Riigikontroll soovitab selle luua rahandusministeeriumisse.

Üks saatuslik otsus

Saatuslikuks sai valitsuse 2011. aastal langetatud otsus eraldada Estonian Airile laienemiseks 30 miljonit eurot ilma, et sellest oleks teavitatud Euroopa Komisjoni, kes Euroopas riigifirmadele riigiabi andmise üle järelevalvet peab. Esimesed riigiabi käsitlevad analüüsid tellis valitsus alles 2013. aastal, kui Euroopa Komisjon oli juba riigiabi õiguspärasuse uurimise algatanud. Seega on riigikontrolli hinnangul komisjoni negatiivse otsuse põhjustajaks eelkõige enne 2012. aastal komisjoni teavitamist tehtud valitsuse otsused.

Valitsus ei nõudnud lennufirmale ühegi laenu andmise puhul sõltumatu eksperdi õigusanalüüsi ega tema kinnitatud ja realistlikuks tunnistatud Estonian Airi äriplaani, mis omakorda kinnitaksid valitsuse otsuste vastavust Euroopa Liidu riigiabireeglitele. Riigikontroll heidab ette, et valitsus võttis Estonian Airi kohta otsused vastu seisukohal, et Eestile on tingimata vaja Tallinnas baseeruvat lennufirmat, kaalumata muid lennuühenduste tagamise võimalusi.

Ministeeriume ei kuulanud

Riigikontrolli hinnangul järgis valitsus 2013. aastal toonase peaministri Andrus Ansipi selget seisukohta mitte lasta Estonian Airi pankrotti ja anda firmale vajalikku rahastust, et suuta tegutseda vähemalt Euroopa Komisjoni otsuseni senise riigiabi lubatuse kohta.

Seda tegi valitsus, hoolimata rahandusministeeriumi hinnangust, mille järgi oligi juba pankrotiohtu sattunud lennufirmale edasiste laenude andmine keelatud riigiabi. Valitsus ei pidanud paljuks ka majandusministeeriumi seiskohta, et on vähe lootust saada Euroopa Komisjonilt Estonian Airile antud riigiabi kohta positiivne hinnang ning panna lennufirma taas edukalt käima.

Kivid Partsi ja Ansipi kapsaaeda

Auditi materjalid näitavad, et Estonian Air rahastamise otsused tegi valitsus põhjendamatult kiirustades ja pinnapealse teabe põhjal ka neis olukordades, kus oli võimalust ja aega teha vajalikud analüüsid ning tellida eksperdihinnangud küsimustes, kus ametnikud ei suuda kõiki vastuseid anda.

Aastast 2010 rahastas valitsus nelja erinevat Estonian Airi strateegiat, millest ühtegi ei õnnestunud ellu viia. Ebaõnnestumise põhjusi on analüüsitud episoodiliselt ning vastutusena on rakendatud aktsiaseltsi juhatuse ühe esimehe ja nõukogu kahe liikme tagasikutsumist.

Estonian Airiga seonduvat on valitsus viimase viie aasta jooksul arutanud 25 korda ja iga kord kiireloomulisena, saades materjali kätte enamasti kas kohapeal või eelmisel päeval, mis ei võimaldanud neisse süveneda. Mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu näeb ette reglement – seitse päeva enne valitsuse istungi toimumist.

Riigikontrolli hinnangul on aga pea kõigi nende esitatud materjalide sisu selline, mille asjaoludest pidi eelnõu esitaja olema teadlik varem kui paar päeva. Lisaks ei näidanud otsuste aluseks olnud materjalide ettevalmistamisel vajalikku nõudlikkust üles ei asjaomane minister oma ametnike ega peaminister valitsuse liikmete suhtes.

Juhan Parts, toonane majandusminister, ütles Äripäevale, et viibib praegu Prantsusmaal ega pole saanud raportit lugeda ning lubas kommenteerida seda esimesel võimalusel, kui on selle läbi lugenud. 

Dokumendid kadunud

Riigikontroll avaldab auditis muret ka selle üle, kuidas talletatakse riigifirmade juhtimisotsuste aluseks olnud materjale. Estonian Air nõukogu koosolekute alusmaterjalid 2010. kuni 2012. aasta maini on säilinud vaid ühes eraettevõttes. Ühtlasi erinevad kohati majandusministeeriumi ja riigikantselei andmed selle kohta, millised materjalid valitsusele otsuste tegemiseks esitati.

Riigikontroll soovitas riigi äriühingute majandamise paremaks korraldamiseks seadusega paika panna, milline info tuleb valitsusele esitada, kui loodavale või tegutsevale riigifirmale tahetakse abi anda. Selle info hulgas peaks riigikontrolli hinnangul olema kindlasti riigifirma äriplaan vähemalt järgmiseks neljaks aastaks koos finantsprognoosidega, sõltumatu eksperdi hinnang sellele äriplaanile ning rahandusministeeriumi koostatud või tellitud analüüs otsuse vastavusele Euroopa Liidu riigiabireeglitele.