Saksamaa vihastas Türgi välja

630-liikmeline Bundestag võttis otsuse vastu absoluutse häälteenamusega – vaid üks saadik oli vastu ning üks jäi erapooletuks. Teema varasemate arutelude juures parlamendis olid kohal ka Armeenia ja Türgi suursaadik. Saksamaa kantsler Angela Merkel debattidel ei osalenud, kuid oma parlamendifraktsioonis andis ta hääle resolutsiooni vastuvõtmise poolt.

Teisipäeval telefonivestluses, kui teemaks tuli resolutsiooni vastuvõtmine, kutsus Türgi president Tayyip Erdogan Merkelit üles „tervele mõistusele“.

Türgi peaminister Binali Yildirim nimetas eile seda hääletust „mõttetuks“, kuna see, mis juhtus 1915. aastal armeenlastega Osmani impeeriumi territooriumil, on „tavapärased sündmused, mis võivad juhtuda igas ühiskonnas sõjatingimustes“.

Veel rõhutas Yildirim eile, et Türgi ja Saksamaa suhted saavad tugeva löögi, kui Saksa parlament peaks tunnustama armeenlastevastast genotsiidi. „Türgi pole riik, keda võib šantažeerida, keda võib ähvardada. Kahtlemata antakse suhetele hoop, kuid seda küsimust, et me ei peaks austama Euroopa Liiduga sõlmitud põgenike kokkulepet, ei teki,“ ütles eile Türgi valitsusjuht.

Saksa parlamendis täna vastu võetud dokument kannab pealkirja „Osmani impeeriumis 101 aastat tagasi armeenlaste ja teiste kristlike vähemuste vastu toime pandud genotsiidi tunnistamine“. Dokumendi resolutsioonis on üleskutse Saksamaa valitsusele tunnistada Osmani impeeriumis toimunud armeenlaste tapatalgud genotsiidiks. Sõna „genotsiid“ esineb dokumendis neli korda.

Aprilli keskel kuulutas Euroopa Parlament 24. aprilli üleeuroopaliseks armeenlastevastase genotsiidi mälestamise päevaks ning kutsus üles Türgit tunnistama genotsiidi fakti. Ka Rooma paavst nimetas armeenlaste massihukkamist Osmani impeeriumis 20. sajandi inimsusevastaste kuritegude avalöögiks.

Enne esimest maailmasõda elas Osmani impeeriumi aladel umbes 2,5 miljonit armeenlast. 1915. aastal küüditamise ja süstemaatiliste tapmiste tulemusena oli neile aladele jäänud 600 000 kuni 1,5 miljonit armeenlast. Türgi valitsus küll tunnistab armeenlaste massilise hukkumise fakti, kuid keeldub kasutamast sõna „genotsiid“ ning leiab, et hukkunute arv on tugevalt liialdatud. Ankara selgitusel hukkusid armeenlased kodusõjas, kus samuti hukkus ka palju türklasi.