Tööandjad pöördusid aktsiisitõusu pärast peaministri poole

Eesti Tööandjate Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.

„Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ kirjutas Tamsar.

Kütuse aktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10% (4 senti/liiter) ja diislikütusele 14% (5,5 s/ltr). 2016 määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt. Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 9 senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ja meie aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim. Valitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta. Sellega oleks meie aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas (kui teistes riikides määrad ei tõuse). Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias.