Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Just tipus ongi õige hetk!“

    Peamees peahoone ees: Dan Strömbergi sõnul saab olema talle väljakutseks EMT ja Elisa mõtlemisviiside ja mentaliteetide ühendamine ühtseks Telia kultuuriks.Foto: Andres Haabu/Äripäev

    Nii vastas Telia ärikliendiüksuse juht Tarmo Kärsna küsimusele, miks toimuvad pärast ajaloo kopsakaima kasumi toonud aastat Telia Eesti üksuses suured muudatused.

    Kärsna sõnul on Telia keeranud uue lehekülje. „Uus juht, uus juhtkond, uus bränd, uued eesmärgid,“ loetles ta.
    1. juulist jõustus Teliat pealaest jalatallani haarav struktuurireform. Muutuste tuuled sasisid kõvasti ka ladvikut – vaid poole aasta jooksul vahetus pool juhatuse koosseisust. Jaanuaris lahkus pikaaegne Eesti Telekomi juht Valdo Kalm ja ettevõtte tüüri juurde astus Leedu telekomfirma Omnitel juhatuse esimees, rootslane Dan Strömberg.
    Uus juht, uued töötajad
    Mais astusid kõrvale juhatuse liikmed Piret Mürk-Dubout ja Tiit Tammiste. Finantsdirektori Valev Tõnissoni viimane tööpäev on 15. juuli.
    "Pireti, Tiidu ja Valevi lahkumise kohta kehtib põhimõte, et iga juht teeb oma meeskonna ise," selgitas üle kümne aasta firmas juhtivatel kohtadel töötanud Kärsna. "Meeskonna edukaks tööks on vaja inimesi, kes oleksid enda valdkonnas eksperdid ja kes klapiksid nii omavahel kui ka juhiga," ütles ta.
    Dan Strömbergi sõnul tal juhtkonna lahkunud liikmetega probleeme ei olnud. "Nad ei olnud halvad töötajad, soovisin lihtsalt luua juhtkonna vastavalt enda nägemusele," ütles Strömberg.
    Ka Kärsna kinnitas, et Strömbergil polnud ettevõttesse tulles mingit agendat. Ta andis töötajatele selgelt märku, et tahab enne tähtsate otsuste langetamist esmalt õppida mõistma kohalikku ärikultuuri, turgu ja ettevõtet. „Ta pani paika enda nägemuse, mille ümber ehitas seda nägemust toetava meeskonna,“ kirjeldas Kärsna.
    Strömbergi nägemus heast meeskonnast on lühidalt öeldes kooslus erinevatest rahvustest, sugudest ja kogemustest. Selle tõestuseks räägib ka tõsiasi, et Telia uus finantsdirektor Kadir Kale tuleb siia Moldcellist, Telia Company Moldova harust.
    Dan Strömbergi sõnul on tema eesmärgiks pakkuda parimat kliendikogemust Eestis. Töö selle nimel pidavat käima intensiivselt.Foto: Andres Haabu/Äripäev

    Hakkaski rutiin tekkima

    Tiit Tammisteendine juhatuse liige

    Mingit tüli kindlasti ei olnud. Olin EMTs, Eesti Telekomis ja Telias 15 aastat. Üks periood sai lihtsalt otsa. Arvan, et see on igati loogiline, et Danil oli soov oma tiim luua. See on suurtes ettevõtetes täiesti tavaline, et uus juht loob oma tiimi. Hinge peale midagi küll ei jäänud, kuid telekommunikatsiooni valdkond on selline, et seal on kogu aeg midagi teha. Pigem hakkaski väike rutiin tekkima.Leppisime kokku, et ma ei jätka

    Piret Mürk-Duboutendine juhatuse liige

    Minu lahkumine oli pooltevaheline kokkulepe. See on üsna loogiline, et kui tuleb uus juhatuse esimees, siis ta vaatab, kas ta jätkab olemasoleva juhatuse koosseisuga või võtab vastu muudatusi. Kui Dan ettevõttesse tuli, leppisime kokku, et minu ülesandeks tootemargi uuendamise lõpetamine, struktuuriarendus ja veel teatud projektid. Kui need tehtud said, tekkiski küsimus, et kas jätkame üheskoos või mitte. Leppisime kokku, et ei jätka.Arusaamatusi meil Daniga ei olnud, kuid eks juhtimisstiil ja prioriteedid ikka erinevad. Mõnel väiksemal teemal oli ikka ikka erimeelsusi, kuid suurtes asjades valitses üksmeel.Teliast lahkudes mul midagi hingele ei jäänud. Kõik, mis ma Telias ette võtsin, sain kenasti tehtud. Meie tiim oli edukas ja mul on selle üle väga hea meel. Võib-olla oligi õige hetk korraks valdkonnast välja astuda.

    Ettevõttest peagi lahkuv finantsdirektor Valev Tõnisson kommentaare anda ei soovinud.

    Tiit Tammiste töö tehnoloogiadirektorina võtab üle juba varem Telias töötanud Kirke Saar. Kärsna kirjeldas varem Swedbankis, Eesti Energias ja Microsoftis töötanud Saart kui väga head valikut maja seest ning Strömberg kui energilist, kirglikku ja julget inimest.
    Kärsna sõnul on firma Strömbergi tulekust kõvasti võitnud. "Kui võrrelda Dani ja Valdot, siis Valdo suur tugevus oli tema eestimeelsus ja Eesti-keskne lähenemine. Valdo ajal oligi Eestis vaja hästi palju ära teha. See suhtumine viis meid edasi," kirjeldas Kärsna. Samas on firma fookus järjest globaalsem ning konkureeritakse Google'i, Microsofti ja teistega.
    Asendus on vaja leida veel vaid Piret Mürk-Dubout'le. Strömberg sõnul saab selleks kindlasti eestimaalane. Muljetavaldav nimekiri kandidaatidest olevat juba olemas ja Strömberg loodab nende hulgast sobivaimaga käed lüüa kuu jooksul. "Nüüd on juhtkonna kord tõestada, et nad suudavad kohaneda ja tulemusi näidata. Küll aga olen ise selle tiimi loonud ning tunnen nende vastu suurt usaldust," rõhutas ta.
    Koos ja korraga
    Suured muutused algasid Telias siiski varem kui jaanuaris. Mõtted, et asjad firmas ei ole päris nii, nagu võiks, tekkisid varem. "Tunne, et senist viisi jätkata ei saa, jõudis minuni eelmise aasta sügisel. Just nimelt tunne, fakte mul veel siis ei olnud. Tulud tõusid, kõik oli otsekui hästi, kuid mingi hetk hakkas kostma klientide nurinat," avas Kärsna struktuurimuudatuseni viinud sündmusteahela tagamaid. "Arutasime tiimiga mured läbi, hilissügisel läksime nii-öeda liikvele ja märtsiks oli plaan paigas,“ lisas ta.
    Plaan asju ümber korraldada oli ka teistel juhtidel. "Kellel küpsem, kellel toorem. Igatahes panime need lauale ja sündiski otsus – teeme koos ja teeme korraga," kirjeldas Kärsna, kelle sõnul on see ettevõttele tervislikum, kui alternatiiv teha muudatusi aste-astmelt. "Oleksime sellega tekitanud tunde, et mitte midagi ei ole stabiilne – hakatakse mõtlema, et mis järgmiseks,“ arvas ta.
    Ajaloo parim kasum
    Samas on Telial läinud väga hästi. Möödunud aastal kasvas kasum võrreldes 2014. aastaga 11,5 miljonit eurot – see on 28%. Kõnekas on fakt, et tulud kasvasid 2,8% ning kulud langesid poole protsendipügala võrra. "Õiged valikud," ütles selle kohta Kärsna. Fookus seati sinna, kust tuleb rohkem raha, tõhusust kasvatati seal, kust tuleb vähem. Kahjumlikest valdkondadest astuti välja, uusi turge otsiti pidevalt juurde. "Ei olnud ühtegi konkreetset tükki, mille kohta võiks öelda, et tegime ära ja sealt tuli," leidis Kärsna.
    Kärsna usub, et just tipus tuleb valida suund, kuhu edasi. "Olen ka alluvatelt kuulnud küsimusi stiilis, et mis mõttes on hetkel vaja muutusi. Aga tipust alla tulles peab keskenduma teistele asjadele: turust kinni hoidmisele, konkurentide surve leevendamisele, kasumlikkusele – siis ei ole sul enam aega mõelda!" sõnas Kärsna.
    Juhikohti tõmmati koomale
    Tõhususel on oma hind ja arve on pidanud tasuma osa töötajaskonnast. Kui EMT ja Elion 2014. aastal Teliaks ühinesid, töötas ettevõttes 2116 inimest. Esmaspäevase seisuga oli see number 2033. Oma osa on siin ka hiljutistel muudatustel.
    Telia personalidirektori Janika Kuusiku sõnul koondati mõnikümmend, kuid mitte üle 30 inimese. "Meie eesmärk pole inimesi ära saata, selle jaoks ei oleks struktuurimuutust tarvis teha," ütles koondamiste kohta Kärsna. "Kui sa juhina iga päev ei mõtle, kuidas firmat paremini tööle panna, seisab ettevõte paigal. Minu arvates on paigalseis pigem tagasiminek," lisas ta.
    Strömbergi sõnul oli ümberkorralduste eesmärk luua tasasem organisatsioon. See tähendas, et juhtimiskihte tuli vähendada. Osa töökohti kadus, osa kujundati ümber ja liideti. Uuendatud rollidele korraldati majasisene avalik konkurss, mis julgustas Strömbergi sõnul töötajaid esile astuma. "Vähemalt 80% kohtadest täitsid omad inimesed. Nähti, et välja kuulutatud muudatused polnud ainult fassaad ja et nii-öelda laua taga istuvad näod ei jää tingimata samaks," selgitas ta.
    "See mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi." Nõnda võttis Telia ärikliendi üksuse juht Tarmo Kärsna võttis Toomas Hendrik Ilvest tsiteerides Telias toimuvad muudatused kokku

    Emafirma tulemused

    Telia põhiturul Rootsis, kus tulu suurus on võrreldav kõigi ülejäänud Telia korporatsiooni Euroopa tulude kogusummaga, vähenes müügitulu I kvartalis 2,4%, mullu viimases kahes kvartalis tõusis vastavalt 1,5 ja 2,4%.

    Soomes vähenes tulu 1,9% ja Norras 4,2%. Hispaanias kasvas tulu oodatust 9% rohkem.

    Rootsis investeerib firma 6 miljardit Rootsi krooni kulude vähendamiseks ja andmeside parandamiseks.

    Allikas: Bloomberg

    Eesti – hüppelaud kogu firmale
    Rollide ümberkorraldamisel on lisaks tõhususe kasvatamisele ka teised tahud – tehnoloogia areng ja uued sihtturud. Lisaks sellele, et siinne üksus juba pakub teenuseid üle grupi, nähakse Eestist nii-öelda hüppelauda.
    "Mu kolleegid küsivad, miks küll alustasime Eestis 5G väljaarendamist, aga minu arust on Eesti selle jaoks just kõige õigem koht! Harva näeb, et valitsus, pangad, ühiskond ja telekomisektor töötavad koos ja on ühel lainel," sõnas Strömberg.
    Ainuüksi Eesti turg jääb Teliale Kärsna sõnul kõrgelennuliste plaanide jaoks liialt kitsaks. "Meil on sada tuhat äriklienti, vaid viis tuhat neist tasub riigile makse. Meeletult mikroettevõtteid. Kuid Eesti väiksusel on ka pluss – siin saab väga kiirelt uusi asju proovida. Turg on kompaktne ja me tunneme seda väga hästi,“ selgitas ta.
    Ideed on olemas, kuidas neid teostada? Strömbergil tundub olevat asi selge. "Kavatseme võidelda oma turuliidri positsiooni eest ja jätkata samas mahus investeerimist. Paneme investeeringute alla umbkaudu 45 miljonit eurot aastas. Selleks peame hoidma kasumit samal tasemel." Eelmise aasta kasum oli ettevõttel umbkaudu 62 miljonit eurot.
    Telia Company aktsia on Stockholmi börsil ka paremaid päevi näinud.
    Nii Tarmo Kärsna kui ka Tele2 majandusaasta aruanne väitsid, et konkurents telekomsektoris on äärmiselt tihe. Ometigi on suurimad tegijad suutnud viimastel aastatel kasumit näidata.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.