Äripäev • 19. august 2016 kell 6:00

Supergraafika muudab halli fassaadi kunstiteoseks

Rotterdami turuhoone Markthali seina kaunistab 11 000 m2 Arno Coeneni kunstiteos “Hoorn des Overvloeds” (Külluse sarv), mis kujutab puu- ja köögivilju, seemneid, kala, lilli ja putukaid.  Foto: Netherlands Tourism

Supergraafikaga saab elavdada ükskõik millise maja fassaadi, materjalist olenemata. Et tulemus suurendaks hoone väärtust, tuleb leida tellija ja töö teostaja nägemuses kompromiss, kirjutab 24. augustil ilmuv Ehituse kuukiri.

OÜ Finostilo juhatuse liikme Allan Lubergi sõnul on neil oma kunstnikud, kes supergraafikat teevad, aga nad on töid ka teistele kunstnikele jaganud. “Teeme supergraafikat ja seinamaalinguid – koostöö on kunstnikega nii Eestist kui välismaalt,” märgib ta.

Graafikat seinale planeerides on Lubergi sõnul esimese asjana tarvis majaelanike nõusolekut. “Ühistu koosolekul võiks ära otsustada, mis seinal olla võiks,” soovitab Luberg. “Edasi tasub leida sobiv kunstnik, kelle stiil majarahvale sobib. Seejärel saab hakata kavandit looma. Linnaplaneerimisametist tuleb saada heakskiit ja kui roheline tuli antud, saab alustada teostusega,” kirjeldab ta.

Saab teha igale seinale

Et nii tellija kui kunstnik oleksid tulemusega rahul, räägitakse plaanitav läbi. “Tuleb leida kompromiss ja kuldne kesktee,” ütleb Luberg.

Ta tunnistab, et pole näinud ühtegi klienti, kes tuleks sada protsenti valmis kavandiga, mille teostust nõutaks - ka algse kavandi olemasolul lubatakse kunstnikul teha selles vajalikke korrektuure. “Enamasti leitakse kompromiss,” ütleb Luberg. “Aga on võimalik valida ka uus kunstnik, kui see kuidagi ei õnnestu.”

Teostuse tehniline pool sõltub Lubergi sõnul seinast ja sellest, millises tehnikas joonistust tahetakse. Supergraafika termin on mitmeti mõistetav, lisab Luberg.

“Sellist asja, et ei saaks mõnele seinale pilti teha, ei ole,” ütleb ta. “Aga tuleb vaadata alusmaterjali – kas krunt on all ja kas kruntida on vaja või mitte, kas kasutada potivärve või lisaks aerosoole jne.”

Selleks, et kujutis hiljem kena püsiks, tuleb järgida teatud reegleid, näiteks on riskantne maalida vihmaga – sel juhul võib värv hiljem lahti lüüa. Mõõdukas vesi nagu vihm reeglina pildile kahju ei tee.

Hind tuhandetes eurodes

Supergraafika hind võib olla väga erinev, ent jutt on tuhandetest eurodest. “Kas kolmest tuhandest või kolme­teistkümnest, see sõltub üksikasjadest,” märgib ta.

Tööks kuluv aeg sõltub sellest, kas tööd teeb üks kunstnik või mitu ning kas maalimisel kasutatakse tellinguid või kraanat jne. “Aga üle nädala ei tohiks töö aega võtta,” ütleb Luberg.

Supergraafika mõiste jõudis meile mõni aasta tagasi – tänu esimestele töödele on suhtumine selle ajaga palju muutunud. “Graafika tõstab keskkonna väärtust, inimestele meeldib ja tagasiside on väga positiivne,” ütleb Luberg. Mujal maailmas on see tema sõnul levinud ja populaarne kunstiliik.

Positiivne on tema sõnul ka linna toetus, näiteks projekt "Fassaadid korda!". “Halb maine võis algul olla tingitud sellest, et paralleele tõmmati suvalise tänavagrafitiga, mis on samuti tänavakunst, aga hoopis teises stiilis,” räägib Luberg.

Ta lisab, et kuna Tallinna linnal on grafiti suhtes nulltolerants ja selle hävitamisele kulutatud hulk raha, tekitas see küsimusi, miks peab hakkama uutele joonistustele lisaraha kulutama.

Suuremõõtmeline kunstiteos, mis on kantud hoone fassaadile või seinale.

Eristab illegaalsest grafitist lubatavus ja sobivus linnapilti, samuti on töö autor teada.

Rikastab hoone esteetilist väärtust, elavdab ümbruskonda ning rikastab linnapilti.

Kavand tuleb kooskõlastada ehitise omaniku ning Tallinna puhul linnavalitsuse linnakujunduse komisjoniga.

Saab kasutada eri hoonetel ja eri materjalil.

Näiteid: Tallinnas Lilleküla tunnelis, Ülemiste seinal, projektis “Lasnamägi värviliseks“, Võrus on elumajad Navitrolla piltidega. Euroopas on kunstide sünteesi hea näide MVRDV arhitektide kavandatud Markthal Rotterdamis, kus 11 000 ruutmeetri suuruse teose autorid on Arno Coenen ja Iris Roscam.

Allikas: Finostilo, Äripäev

Tallinna supergraafika ideekonkursi võitjad teada

Tallinna kommunaalameti korraldatud supergraafiliste seinapiltide ideekonkursi kaks esimest kohta võitsid Edgar Tedresaar ja Paavo Kuldkepp TajuRuum OÜst, kolmandaks tunnistati Anton Koovit.

Tallinna abilinnapea ja žürii esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on supergraafiliste seinapiltide ideekonkursi eesmärk hoonete välisilme elavdamine ning linnapildi kaunistamine supergraafiliste seinapiltidega. “Meie eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti, mis peaks tekitama linlastes positiivse meeleolu,” nentis Kõlvart.

Abilinnapea sõnul oli selline konkurss esimene, kuid ta loodab, et sellest kujuneb traditsioon. Supergraafilise seinapildi minimaalne eksponeerimise aeg fassaadil on viis aastat. Ideekonkursile laekus kolm pakkumust ja 17 kavandit.

24. augustil ilmuvast Ehituse kuukirjast saab veel lugeda, miks me ehitame kõrgustesse, miks on kasulik praktiline ehitusharidus ja mida peab teadma, kui oma kinnisvara aktiivselt ei kasuta.

Hetkel kuum