"Kuuldavasti oli 2000ndate alguses ülikoolides õpetatud, et tänapäeva maailmas enam kunagi ühtegi globaalset majanduskriisi ei tule, kuid nagu hiljem selgus, polnud see tõsi," muigas ettevõtja Jüri Mõis, vastates ajalehe Pealinn küsimusele Eesti kesise majanduskasvu põhjuste kohta.
Eesti majanduskasv või kasvamatus oleneb Mõisa sõnul üsna selgelt siinsetest poliitilistest otsustest. Tema arvates aitaks majanduskasvule kaasa immigratsiooni suurendamine ja mõningane maksureform. Tema sõnul tühjenevad Eesti maapiirkonnad inimestest hirmsa kiirusega, ainult et seda isegi ei osata märgata. "Keskkond on iseenesest siin võrdlemisi viljakas,"
rääkis Pealinnale Mõis, kelle sõnul takistab rikkaks saamist ainult meie enda tölplus.
Mõis on palju kordi küsinud, mis tundega peaks maksuameti peadirektor pealt vaatama ja pungestama siit ja sealt mõne miljoni juurdepigistamise nimel, kui 80 pluss 80 miljonit pumbatakse riiklikesse lennuprojektidesse, rääkimata paljudest muudest ulmelistest, näiteks energiaga seotud kaheldava väärtusega üritustest, kus raha laialt vasakule ja paremale lendab,
kirjutab Pealinn.
Mõisa sõnul poleks mingi traagika 1-2% majanduskasv, sest see näitaks, et asjad lähevad siiski tasapisi paremuse poole. "Tavaliselt on ehitajad need, kes kriisist esimesena teatavad ja appi hakkavad hüüdma, aga vaadake pisut kesklinnas ringi, see on kraanasid täis," märkis Mõis. "Seega ei ole otseselt põhjust rääkida kriisist, pigem vaiksest vindumisest, kus mõneprotsendine majanduskasv juba suurena tundub."
Loe pikemalt värskest
Pealinnast.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.