Täna avaldas Eesti Pank pressiteates, et möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult Euroopa Liidu  üheteistkümne uue liikmesriigi seas Ungari järel teisel kohal.

Kas see seis meid rahuldab? „Suur raha sissevool ei peakski olema omaette eesmärk,“ vastas Saarniit. Ideaalis soovime me tema sõnul ilmselt näha otseinvesteeringute tulekut eeskätt teadmistepõhisesse eksporttootmisse, mis tähendab, et koos rahaga tuleks oskusteave.

Välisinvesteeringute mahtude muutustest ja selle mõjust viimastel aastatel rääkis ökonomist, et üldiselt peetakse välisinvesteeringute suurt sissevoolu üdini positiivseks ja peale kriisi on mures oldud kapitali sissevoolu aeglustumise pärast. „Samas on iseloomulik, et kriisi järel on Eestis otseinvesteeringute olemit kasvatanud juba kohalolevate äriühingute kasumid ja „uue raha“ osatähtsus on vähenenud,“ märkis Saarniit.

Kapitali sissevoolu Eestisse on tema sõnul vähendanud investorite ebakindlus nii majanduskasvu kui ka maailmakaubanduse väljavaate suhtes. Tulevikust rääkides ütles Saarniit, et Eesti väikest siseturgu arvestades ei saa sisenõudlus olla suure kapitali sissevoolu ajend. „Seega ei ole alust oodata kiiret kasvu, lähiaastatel pigem SKPga samas tempos toimuvat suurenemist,“ lausus ta. 

Võrdlust Ungari ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on keskpank ökonomisti sõnul tihti kasutanud Eesti ärikeskkonna kiitmiseks. Ärikeskkond peab Saarniidu sõnul Euroopa Liidu liikmesriikides paratamatult ühtlustuma ning otseinvesteeringute ja SKP suhe hakkab rohkem peegeldama majanduse struktuuri ja selle kapitalimahukust.

Lisaks peame tema sõnul lähiaastatel järjest enam pöörama tähelepanu sellele, kui tootlik kapital on, olgu see siis välismaist päritolu või mitte. "Suur kapitali olemasolu ja aeglaselt kasvav toodang ei ole mingi uhkustamise asi," märkis ta.