Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Panga ökonomist: suur raha sissevool pole eesmärk

    Eesti PankFoto: Äripäev

    Eestisse tulevate välisinvesteeringute puhul ei ole suur raha sissevool omaette eesmärk, vaid koos rahaga võiks tulla ka oskusteave, ütles Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.

    Täna avaldas Eesti Pank pressiteates, et möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest välismaiste otseinvesteeringute positsiooni mahult Euroopa Liidu  üheteistkümne uue liikmesriigi seas Ungari järel teisel kohal.
    Kas see seis meid rahuldab? „Suur raha sissevool ei peakski olema omaette eesmärk,“ vastas Saarniit. Ideaalis soovime me tema sõnul ilmselt näha otseinvesteeringute tulekut eeskätt teadmistepõhisesse eksporttootmisse, mis tähendab, et koos rahaga tuleks oskusteave.
    Välisinvesteeringute mahtude muutustest ja selle mõjust viimastel aastatel rääkis ökonomist, et üldiselt peetakse välisinvesteeringute suurt sissevoolu üdini positiivseks ja peale kriisi on mures oldud kapitali sissevoolu aeglustumise pärast. „Samas on iseloomulik, et kriisi järel on Eestis otseinvesteeringute olemit kasvatanud juba kohalolevate äriühingute kasumid ja „uue raha“ osatähtsus on vähenenud,“ märkis Saarniit.
    Kiiret kapitali kasvu pole oodata  
    Kapitali sissevoolu Eestisse on tema sõnul vähendanud investorite ebakindlus nii majanduskasvu kui ka maailmakaubanduse väljavaate suhtes. Tulevikust rääkides ütles Saarniit, et Eesti väikest siseturgu arvestades ei saa sisenõudlus olla suure kapitali sissevoolu ajend. „Seega ei ole alust oodata kiiret kasvu, lähiaastatel pigem SKPga samas tempos toimuvat suurenemist,“ lausus ta. 
    Võrdlust Ungari ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega on keskpank ökonomisti sõnul tihti kasutanud Eesti ärikeskkonna kiitmiseks. Ärikeskkond peab Saarniidu sõnul Euroopa Liidu liikmesriikides paratamatult ühtlustuma ning otseinvesteeringute ja SKP suhe hakkab rohkem peegeldama majanduse struktuuri ja selle kapitalimahukust.
    Lisaks peame tema sõnul lähiaastatel järjest enam pöörama tähelepanu sellele, kui tootlik kapital on, olgu see siis välismaist päritolu või mitte. "Suur kapitali olemasolu ja aeglaselt kasvav toodang ei ole mingi uhkustamise asi," märkis ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Porto Franco kohtuasi: Teder lubas Keskerakonnale miljoni "supsutada"
Narva suurima tehase juht: riik ei kaasa meid
Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Andres Sutt: Silmeti püsimagnetite tehas on Eestile suur võit
"Tööstusuudised eetris" saates on külas riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kellega räägime tehisintellekti- ja robootikakeskusest AIRE, tööstusinvesteeringutest, tööjõust, energiakriisist ja paljust muust.
"Tööstusuudised eetris" saates on külas riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kellega räägime tehisintellekti- ja robootikakeskusest AIRE, tööstusinvesteeringutest, tööjõust, energiakriisist ja paljust muust.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
IT-firma kaasasutaja jagab nõuandeid, mida vältida kaugtööd tehes
Kui IT-firma Toggl alustas 2014. aastal kaugtööga, siis ei kasutanud ettevõtted veel suures mahus niisugust töötegemise vormi. Toona sai IT-firma kiiresti ka oma õppetunnid, selgus saatest „Lavajutud“.
Kui IT-firma Toggl alustas 2014. aastal kaugtööga, siis ei kasutanud ettevõtted veel suures mahus niisugust töötegemise vormi. Toona sai IT-firma kiiresti ka oma õppetunnid, selgus saatest „Lavajutud“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Villig: Bolt saab kahe aasta pärast börsiküpseks
Bolti üks asutaja Markus Villig ütles väljaandele Dagens Industri, et Bolt pole enam sõltuv välistest kapitalisüstidest kuni potentsiaalse IPOni ehk aktsiate avaliku esmapakkumiseni.
Bolti üks asutaja Markus Villig ütles väljaandele Dagens Industri, et Bolt pole enam sõltuv välistest kapitalisüstidest kuni potentsiaalse IPOni ehk aktsiate avaliku esmapakkumiseni.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.