Mait Kraun • 23. oktoober 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Madalad intressid kasvatavad vaid rikaste jõukust

Kodutu meesterahvas Frankfurdis
Kodutu meesterahvas Frankfurdis  Foto: EPA

Paljud inimesed on hakanud Taanis tähelepanu pöörama asjaolule, kuidas rekordmadalad intressimäärad tulude jaotumist mõjutavad, kirjutab Bloomberg.

Taani Majanduse Nõukogu (Danish Economic Council) väljastas hiljuti raporti, millest selgus, et ülimadalad intressid on kasu toonud eelkõige kõrge sissetulekuga inimestele. Tegemist on Taani majanduse valvekoeraga, mille liikmeteks on eelkõige akadeemikud, keda kutsutakse ka „tarkadeks meesteks“.

 

Kapitalitulud (oranžiga) ja intresiikulud (sinisega)
Kapitalitulud (oranžiga) ja intresiikulud (sinisega)  Foto: Bloomberg; Danish Economic Council

Ülal olevalt graafikult on näha, et intressimäärade langetamine on liikunud käsikäes kasvavate kapitalituludega. Akadeemikud tõid välja, et „madalamad intressikulud“ on üks peamisi põhjuseid, miks aktsiaturu sissetulekud on kasvanud kiiremini kui tööga saadavad tulud. See suurendab aga ühiskonna ebavõrdsust.

Vaestel ei ole finantsvarasid

Teisisõnu – Taani vaesemad inimesed pole omale finantsvarasid soetanud ja on seega ilma jäänud tõusust, millele on hoo sisse lükanud madalad intressimäärad (või odav raha). Taani peamine aktsiaindeks on alates 2012. aastast, mil kehtestati esmakordselt negatiivsed intressid, tõusnud üle 120 protsendi.

See, et rahapoliitika lõdvendamine suurendab ebavõrdsust, ei ole sugugi uus nähtus. Brüsselis asuva Brugeli uurimiskeskuse ökonomistid tegid 2015. aastal uuringu, milles leiti, et madalad intressid toovad kasu eelkõige rikastele. „Madalad intressimäärad, rahatrükk ja teised lõdva rahapoliitika meetmed kipuvad finantsvarade hindu üles viima. See tähendab, et kasu saavad sellest eelkõige ühiskonna jõukamad kihid, vähemalt lühiajaliselt.“

Endine Föderaalreservi juht Ben Bernanke ütles, et argument ei arvesta lõdva rahapoliitika kõigi mõjudega. „Õige rahapoliitika aitab võrdsust tegelikult suurendada, sest see parandab majanduse stabiilsust ning suurendab jõukust üldiselt,“ kirjutas Bernanke.

Lõtv rahapoliitika võib tekitada ka kõrgemat inflatsiooni, mis alandab vaesemate inimeste võlakoormat ning aitab kaasa ka töökohtade loomisele. Tõsi, seda ei ole veel juhtunud. Aastane inflatsioon on Taanis hoopis kolme aasta jooksul langenud.

„Sissetulekute ebavõrdsus on väga pikaajaline trend, mille on põhjustanud aastaid kestnud strukturaalsed muutused. Jõukuse jaotust on mõjutanud globaliseerumine, tehnoloogilised muutused ja vananev ühiskond ning need teemad on valitsuse vastutusalas, mitte keskpanga omas,“ ütles Bernanke.

Taani ebavõrdsus suureneb

Tõsi, Taanis toimuv ei ole mitte midagi uut. Riik on majandusliku võrdsuse poolest maailmas kolmandal kohal, aga ebavõrdsus on alates 1990-ndatest järjest tõusnud. Toona oli Taani Gini koefitsent vaid 0,20 ja praegu on see 0,27. Koefitsendil on väärtused 0-1,00 ja mida kõrgem on näitaja, seda ebavõrdsem on ühiskond.

Ebavõrdsus on kasvanud ka selle tõttu, et suhteliselt tugev majandus on suurendanud töötajate ja sotsiaalabi vajavate inimeste sissetulekute erinevust. Andmed näitavad, et 10 protsendi rikkamate sissetulekud on kasvanud tunduvalt kiiremini kui 10 protsendi vaesemate omad. Selline trend on kestnud juba veerand sajandit.

See tähendab, et Taani vaesed ei muutunud vaesemaks, aga rikkad on saanud rikkamaks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt