- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas teenisid oma esimese palga USA presidendid?
Kuigi mitmed USA endised presidendid nagu Roosevelt, mõlemad Bushid või John F Kennedy olid tuntud selle poolest, et nad olid pärit rikkast ja edukast perest, ei olnud kõigi tulevaste presidentide jaoks rahaline olukord kergemate killast.
Barack Obama oli jäätisemüüja. USA praegune president Barack Obama ütles mõned kuud tagasi väljaandele Parade, et tema sai oma esimese nelja töö eest miinimumpalka või veidi üle selle. Muuhulgas on Obama töötanud jäätisemüüjana, maalrina ning kelnerina.
Ajal, mil ta õppis Columbia ülikoolis, proovis praegune USA president kätt ehitusalal.
Ronald Reagan pesi nõusid ja päästis elusid. Internetiavarustes tuhnides selgub, et Ronald Reagan töötas vetelpäästjana ning mõningail andmeil päästis 77 ujuja elu. Lisaks töötas ta Eureka Ülikoolis Illinoisis õppides osalise tööajaga nõudepesijana, kuna ainult nii sai ta maksta osa oma õppemaksust. Teise osa sai tulevane president tasuda tänu õppetoetusele.
Pärast seda, kui Reagan 1932. aastal ülikooli lõpetas, asus ta raadiosse tööle spordireporterina, teenides 10 dollarit ühe mängu kommenteerimise eest, kirjutab CNN Money. Tänasesse vääringusse ümber tõstetuna oleks see umbes 174 dollarit.
Gerald Ford vorpis burgereid. USA 38. president aitas kasuisal värvipoodi pidada ning keskkooli ajal valmistas kohalikus restoranis hamburgereid, et lisaraha teenida.
Herbert Hoover hakkas noorena ettevõtjaks. Herbert Hoover asutas teismelisena koos sõpradega ettevõtte, mis tegeles õmblusmasinate parandamisega. Ettevõttel paraku eriti hästi ei läinud. Kui Hoover aga ülikooli astus, ei pidanud ta küll õppimise eest maksma, ent selleks, et tasuda õpikute ning muu eluks vajaliku eest, pakkus ta teistele tudengitele pesu pesemise teenust ning oli üks kontserdisarja eestvedajaid. Hoover müüs mõne aja pärast oma pesu pesemise äri kasumiga edasi.
Richard Nixon tuli vaesest perest. Richard Nixoni kohta on öeldud, et ta tuli väga vaesest perest. Tema perekond pidas 1920. aastatel tanklat ning poodi, kus töötas kogu perekond. Ajaloolased on kirjutanud, et väikese Richardi ülesanne oli toona hommikuti varakult ärgata, et anda isale täpne ülevaade selle kohta, missuguseid kaupu poeriiulitel on ning mida oleks juurde vaja.
Jimmy Carter töötas pähklifarmis. Jimmy Carter töötas noorena oma vanematele kuuluvas pähklifarmis. Kui Carter oli 10aastane, võtsid vanemad ta linna kaasa, et pojale näidata, mil viisil pähklid rahaks tehakse.
George H. W. Bush ei tahtnud vanemate rikkust. USA president George Herbert Walker Bush on küll pärit rikkast perekonnast, ent paistis noorena silma sellega, et ta tahtis pigem ise oma raha teenida. Pärast II maailmasõda kolis Bush koos perega Texasesse ning algselt lootis püsti panna naftafirma. Ta asus ametnikuna tööle naftaettevõttesse ning teenis 375 dollarit kuus, mis tänases vääringus oleks enam kui 3700 dollarit.
Ametniku töö ei kestnud Bushil aga kuigi kaua. Ta tegi teoks oma unistuse ning rajas koos sõbraga naftafirma. Hiljem ostis Zapata Petroleum selle küll ära, ent Bushist sai liitumise tagajärjel tekkinud uue ettevõtte tütarfirma juht.
Enimloetud
Viimased uudised
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele